Erinevus lehekülje "Albert Suur" redaktsioonide vahel

Mõned andmed vastavamaks ajaloolistele faktidele; pühakuteraamat, mis seni oli ainsaks allikaks, ei ole tegelikult soliidne allikas.
(kustutasin vandaalse epiteedi)
(Mõned andmed vastavamaks ajaloolistele faktidele; pühakuteraamat, mis seni oli ainsaks allikaks, ei ole tegelikult soliidne allikas.)
[[Pilt:Albertus Magnus-Denkmal.jpg|pisi|Albert Suure monument Kölnis]]
'''Püha Albert Suur''' ehk '''Albertus Magnus''' [[Bollstädt]]ist ([[1193]]enne 1200 [[Lauingen]], [[Švaabimaa]] – 15. november [[1280]] [[Köln]])<ref name=":0">Simon Tugwell, ''Albert and Thomas,'' New York Paulist Press, 1988, p. 3, 96–7</ref> oli [[filosoof]]. (Ametliku nimega: ''"Doctor universalis", praeclarus philosophus Teutonicus, episcopus theologusque.'')
 
Albertus Magnus sündis [[Švaabimaa]]l krahvi pojana, kuid loobus juba; õpingute ajal nii tiitlist kui pärandusest ningItaalias ühines [[dominiiklased|dominiiklaste vennaskonnaga]]. Õppis [[Padua]]s, [[Bologna]]s ja [[Pariis]]is.<ref name=":0" /> [[1254]] sai Albertist dominiiklaste provintsiaal-[[prior]] ning mõnda aega oli ta isegi paavsti isiklik teoloog. [[1259]] aastal esitas ta koos [[Aquino Thomas]]e ja [[Peeter Tarnetasist|Peetriga Tarentasist]] dominiiklaste süstemaatilise õpetamise plaani. Mõne aja pärast määrati ta [[Regensburgi piiskop]]iks, kuid kahe aasta möödudes loobus ta sellest ning pöördus tagasi [[Köln]]i kloostrisse. [[1274]] aasta [[Lyon]]i [[kirikukogu]]l kutsus ta Vana-Hiina ja Rooma kirikuid leppimisele. Tema suure õpetatuse tõttu hüüti teda "võluriks".
 
Tema kuulsaim õpilane on [[Aquino Thomas]], kellega nad olid eluaegsed sõbrad ja vaimuvennad kuni Thomase surmani aastal [[1274]] <ref name="püha">Pühakuteraamat, Tallinn, Perioodika, 1995, lk 10</ref>. Teoloogia õpetamisel rakendasid mõlemad [[Aristoteles]]e põhimõtteid ning püüdsid usku ja mõistust lahus hoida, seejuures mõlemaid väärtustades.
 
Albert Suur suri 15. novembril [[1280]] Kölnis ning on maetud Kölni [[Andrease katedraal|Andrease kirikusse]]i. Temast jäi maha 38 köidet filosoofilisi mõtisklusi ja teoloogilisi analüüse, lisaks hulk [[astronoomia]], [[keemia]], [[geograafia]] ja [[füsioloogia]] alaseid kirjutisi<ref name="püha" />.
 
Albert Suur kuulutati õndsaks [[1622]]. aastal, kuid kanoniseeriti alles [[1931]], mil paavst [[Pius XI]] ta Kiriku Doktoriks kuulutas<ref name="püha" />.
87

muudatust