Erinevus lehekülje "Rohuküla raudteejaam" redaktsioonide vahel

P
Valikulised grammatikaparandused.
P
P (Valikulised grammatikaparandused.)
 
==Ajalugu==
KõigeMõnedel varasemaltandmetel alustatihakati [[Haapsalu]]-Rohuküla raudteepikenduseraudtee ehitustpikendust ehitama [[1913]]. aastal. Tõenäoliselt leidis see aset siiski [[1915]]. aastal seoses Rohuküla, kui keiserliku sõjasadama (osa [[Peeter Suure merekindlus|Peeter Suure merekindlusest]]) laiendusega.<ref>[http://www.saarteliinid.ee/ports/rohukyla/?articleID=142 Saarte Liinid - Sadamad - Rohuküla sadama ajalugu]</ref>
Planeeringu visandi järgi pidi Rohukülla rajatama võimalusterohke raudteevõrgustik üheskoos raudteepersonali elamute, vaguniremondi-depoohoonete, manööverdusplatsi, jaamahoone ja paljude haruteedega sadama muulidele.
Haapsalu-Rohuküla raudteelõik valmis tõenäoliselt 1915. aasta sügisel.
 
Ulatuslike plaanide lõpuleviimise katkestas [[I maailmasõda]], kui taganevad [[Vene Keisririik|Vene Keisririigi]] väed sadama üheskoos juurdekuuluvagaselle juurde kuulunud rajatistega [[1917]]. aasta oktoobris hävitasid. TeisteseasMuu hulgas hävitati siis ka tellistest [[jaamahoone]].
 
Aastatel 1920-30.1920–1930 kasutati sadamat, kui kaja raudteed, aktiivselt tsiviilotstarbel janing käigus oli [[Haapsalu]]-[[Rohuküla]] vaheline [[reisirong]]. KaupadeKaupa vedu oliveeti 1920. aastate alguses Rohuküla teeharul korraldatud samade rongidega, millega toimusveeti reisijatereisijaid ja pagasi vedupagasit. [[1923]]. aastastaasta pärinevadandmetel andmed näitavad, etoli Rohuküla peatuses oli 2kaks [[raudtee]]d (peatee ja kõrvaltee) koos 2kahe [[Pööre (raudtee)|pöörang]]u ningja jupi tupikupukiga lõppevat umbteed. LisaksRohukülas asusoli Rohukülaska puidust reisiplatvorm (0,80 x 71, 6 m) ja selle ääres (Haapsalust tulles paremal pool) peatuskohahoone. [[1925]]. aastal arvati Rohuküla raudteeharu peatee hulkapeateeks.
 
[[1933]]. aastal valmis raudtee servas uus madal [[perroon]] ja lihtsa arhidektuurigaarhitektuuriga palkidest sõrestikehitis, mis oli kaetud laudvoodriga ningja köetav. Vaksalihoones (mis õigemini oli ootepaviljon-varjualune) asus lisaks ooteruumile ka sõidupiletite müügikassapiletikassa. Samasugune hoone ehitati samal ajal ka [[Lilleküla raudteepeatus|Lilleküla peatusesse]].
 
Kohalik elanik Evald Saar on meenutanud:
{{tsitaat|Lastena teenisime raha kohvrite laadimisel rongist laeva ja laevalt rongi (kohvri eest andsid reisijad tavaliselt 20 senti).|<ref>Monika Eensalu "Rohuküla: Vene impeeriumi unustatud sõjasadam ja selle säilinud arhitektuuripärlid", Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum 2013</ref>}}
[[File:Rohuküla raudtee foor Haapsalus.JPG|pisi|Vana Rohuküla raudtee sissesõidufoor Haapsalus.]]
PealePärast [[II maailmasõda]] kasutati raudteed peamiselt sõjaväebaaside teenindamiseks ja kaubaveoks sadamast sisemaale. Haapsalu-Rohuküla raudteele rajati lisaks harutee sõjaväebaasi, [[Kiltsi lennuväli|Kiltsi lennuvälja]] varustamiseks.
 
Viimased sõjaväeveod toimusid Rohuküla raudteel tõenäoliselt [[1993]]. aastal, kui [[Haapsalu raudteejaam|Haapsalu jaam]]a toimetati äraviimiseks nõukogude sõjaväetehnikat.<ref>[[Eesti Raudteemuuseum]]/ Tõnu Tammearu</ref>
PealePärast võõrvägede lahkumist jäi teeharu tegevusetultkasutult seisma ningja langes kiiresti metallivaraste rüüste objektiks.
[[1995]]. aasta lõpuks oli raudtee suures osas üles võetud ja teetamm võsastunud. <ref>Postimees, 05.12.1995</ref>
 
129 088

muudatust