Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 20 baiti ,  5 aasta eest
{{commonscat|Estonian language}}, <ref></ref>
|kood 3= vro (võro)}}
 
[[File:South Estonian today.PNG|thumb|300px|right|Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega.]]
[[File:Speakers-of-South-Estonian-2012.png|thumb|200px|right|2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad.]]
 
'''Võru keel''' (võru keeles ''võro kiil'') on ühe käsitluse järgi [[Eesti]] põline piirkondlik keel ehk [[regionaalkeel]], mis kuulub [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keelte]] hulka{{lisa viide}}; teiste käsitluste järgi on [[võrokesed|võrokeste]] keel [[lõunaeesti keel]]e või [[eesti keel]]e [[lõunaeesti murderühm]]a '''Võru murre'''{{lisa viide}}.
 
Lõunaeesti keele tänapäevastest variantidest peetaksegi omaette keeleks enamasti vaid võru keelt, mis on eesti kirjakeelest kaugeim ja eraldi keelena tunnustatud ka [[Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon|Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni]] (ISO) poolt ([keelekood ''vro'').<ref>http://www.sil.org/iso639-3/documentation.asp?id=vro keelekood ''vro'']).</ref> Kuna [[setu keel]]t peetakse lingvistiliselt enamasti võru keele variandiks, siis on nende kohta vahel kasutatud ka liitnimetust ''võru-setu keel''.
 
Võru keel on [[lõunaeesti keeled|lõunaeesti keeltest]] (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Tal on 74 499<ref> [[Statistikaamet]] [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RLE07&lang=2]</ref> kõnelejat põhiliselt [[Kagu-Eesti]]s, ajaloolise [[Võrumaa]] alal, mis hõlmab praegust [[Võru maakond|Võru]] ja [[Põlva maakond|Põlva]], osalt ka [[Tartu maakond|Tartu]] ja [[Valga maakond]]a ([[Karula kihelkond|Karula]], [[Hargla kihelkond|Hargla]], [[Urvaste kihelkond|Urvaste]], [[Rõuge kihelkond|Rõuge]], [[Kanepi kihelkond|Kanepi]], [[Põlva kihelkond|Põlva]], [[Räpina kihelkond|Räpina]] ja [[Vastseliina kihelkond]]). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka [[Tartu]]s, [[Tallinn]]as ja mujal Eestis.
 
==Ajalugu==
[[Pilt:Wastne Võro keeli A B D raamat.jpg|thumb|left|Vana, 1885. aasta võrukeelne aabits "Wastne Wõro keeli ABD raamat", autor [[Johann Hurt|Johann Hurt.]]
Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud [[lõunaeesti hõimukeel]]e järeltulija. Teised tänapäevased lõunaeesti keeled või murded on [[mulgi keel|mulgi]], [[tartu keel|tartu]] ja [[setu keel|setu]]. Viimane on küll võru keelega väga sarnane, kuid kuna [[setud]]el on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Eesti [[dialektoloogia]] traditsioonilise seisukoha järgi on setu keel [[murrak]] või murrakurühm, teised lõunaeesti keeled aga eesti keele lõunaeesti murderühma [[murre|murded]].
 
 
==Praegune olukord==
[[Pilt:voromkaart.jpg|thumb|350px|Võru keeleala – Võrumaa oma ajaloolistes piirides Tartu- ja Setumaa ning Venemaa ja Läti vahel]]
[[Pilt:Abckiraoppus.jpg|thumb|280px|Kaasaegne, 1998. aasta võrukeelne aabits "ABC kiräoppus", autorid Jüvä Sullõv, Kauksi Ülle jt]]
 
Aastast [[1995]] töötab Võru linnas riiklik teadus- ja arendusasutus [[Võru Instituut]], mis tegeleb võru keele ja kultuuri uurimise ja arendamisega, ning korraldab selle õpetamist.
 
==Välislingid==
{{vikipeedia/keel|fiu-vro|Võrukeelne}}
{{commonscat|Estonian language}}
*[http://www.umakiil.eu/ Üts rahvas, kats kiilt (siin saab võru keelt õppida Interneti vahendusel)]
*[http://www.wi.ee Võru Instituut]
125

muudatust