Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
{{Riik
| riiginimi = Antigua ja Barbuda
| omastav = Antigua ja Barbuda
| omakeelne_nimi_1 = inglise | Antigua and Barbuda |
| omakeelne_nimi_2 = | |
| omakeelne_nimi_3 = | |
| omakeelne_nimi_4 = | |
| omakeelne_nimi_5 = | |
| mis_lipp =
| mis_vapp =
| vapi_laius = 125 px
| asendikaart = LocationAntiguaAndBarbuda.png
| kesk_laius =
| kesk_pikkus =
| mastaap =
| deviis = ''Each Endeavouring, All Achieving''
| riigikeel =
| ametlik_keel = [[inglise keel|inglise]]
| pealinn = [[Saint John's]]
| riigipea_ametinimi2 = Kuninganna
| riigipea_nimi2 = [[Elizabeth II]]
| riigipea_ametinimi = kindralkuberner
| riigipea_nimi = [[Rodney Williams]]
| valitsusjuhi_ametinimi = Peaminister
| valitsusjuhi_nimi = [[Gaston Browne]]
| pindala = 441
| rahvaarv = 72 000 {{väiksem|(2006)}}
| rahvastiku_tihedus = 184
| iseseisvus = [[1. november]] [[1981]]
| valuuta = [[Ida-Kariibi dollar]] (XCD)
| ajavöönd = AST ([[maailmaaeg]] -4)
| hümn = ''[[Fair Antigua, We Salute Thee]]''
| usund =
| tippdomeen = [[.ag]]
| telefonikood = 1 268
| riigikord = [[konstitutsiooniline monarhia]]
| SKT = $1 527 000 000
| SKT_elaniku_kohta = $18 352
| rok-i_kood = ANT
| märkused =
}}
[[Pilt:Antigua ja Barbuda.png|pisi|tühi|Kaart]]
 
'''Antigua ja Barbuda''' on saareriik [[Väikesed Antillid|Väikestes Antillides]].
 
Antigual ja Barbudal elas 2006. aasta seisuga 72 tuhat inimest, mis teeb rahvastiku keskmiseks tiheduseks 184 in/km². 2014. aasta hinnangu järgi elas riigis 91 300 inimest.
[[Pilt:Antigua ja Barbuda.png|pisi|tühi|Kaart]]
 
1996. aasta seisuga olid saarlastest 89% neegrid. 2,4% olid valged, 4,4% segaverelised.
 
== Geograafia ==
 
Antigua ja Barbuda asub [[Väikesed Antillid|Väikestes Antillides]] kohal, kus saavad kokku [[Tuulealused saared|Tuulealused]] ja [[Tuulepealsed saared]]. Riigist lõunasse jääb [[Prantsusmaa]]le kuuluv [[Guadeloupe]] (neid eraldab [[Guadeloupe'i väin]]), edelasse jääb [[Suurbritannia]]le kuuluv [[Montserrat]], läände jääb [[Saint Kitts ja Nevis]] ning loodesse Prantsusmaale kuuluv [[Saint-Barthelemy]].<ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], lk. 134</ref>
 
Riik koosneb kahest suuremast, asustatud saarest ([[Antigua]] lõuna pool ja [[Barbuda]] põhja pool) ning hulgast väikestest, asustamata saartest, millest [[Redonda]] asub suhteliselt eraldi, Antiguast tükk maad lääneedelas, märksa lähemal [[Nevis]]ele ja Montserrat'le, mille vahel ta asub.<ref name=SMA/>
 
Riigi kõrgeim tipp on Antigua edelaosas olev 402 m kõrgune [[Boggy]]. Teised Antillides olevad riigid on enamasti kõrgemad.<ref name=SMA/>
 
Barbuda rannikul kohtab [[korallriff]]e.<ref name=SMA/>
 
== Ajalugu ==
 
Antigua asustati [[ürgaeg|ürgajal]]. Seda tegid küttidest ja korilastest [[indiaanlased]] [[siboneid]]. [[Radiosüsiniku meetod]]il on kindlaks tehtud, et see juhtus umbes 3100 aastat e.m.a.
 
Nendele järgnesid [[aravakid|aravakkide]] hulka kuuluvad [[saladoidid]], kes alustasid rännet põhja poole tänapäeva [[Venetsueela]]st, [[Orinoco]] alamjooksult. Saladoidid tõid saarele [[põllumajandus]]e. Nad kasvatasid [[mais]]i, [[maguskartul]]it, [[tšillipipar]]t, [[guaav]]e, [[tubakas|tubakat]], [[puuvill]]a ja kuulsaid antigua [[must]]i [[ananass]]e.
 
Aravakid lahkusid Antigualt 1100. aasta paiku. Need, kes jäid, vallutati hiljem [[kariibid]]e poolt. Kariibid ehitasid paremaid [[laev]]u ja neil olid paremad [[relv]]ad. See võimaldas neil vallutada enamiku Kariibi mere saarte aravaki kogukondadest. Mõned aravakkidest muudeti orjadeks, aga kariibid harrastasid ka [[inimsöömine|inimsöömist]].
 
Antiguat kutsusid aravakid ''Wa'ladli''. Tänapäeval nimetavad kohalikud saart ''Wadadli''. Kariibide keeles oli see arvatavasti ''Wa'omoni''.
 
[[Kolumbus]] jõudis saarele [[1493]]. Ta nimetas saare [[Sevilla katedraal]]is asuva [[ikoon]]i järgi Santa Maria la Antiguaks. [[Hispaanlased]] ei koloniseerinud saart, sest seal polnud palju [[joogivesi|joogivett]], küll aga sõjakaid kariibe.
 
[[Euroopa]]st ja [[Aafrika]]st toodud haigused, alatoitlus ja [[orjus]] tapsid lõpuks peaaegu kõik Kariibi saarte [[pärismaalased]]. Arvatavasti suri neid kõige rohkem [[rõuged|rõugetesse]]. Osa ajaloolasi usub, et suurt osa mängis [[orjus]]e põhjustatud [[stress]]. Teised usuvad, et väljasuremist soodustas tärkliserikas ja valguvaene dieet, sest indiaanlased olid harjunud seda sööma koos valgurikaste mereandidega, aga pärast orjastamist nad enam mereande ei saanud.
 
[[Inglismaa]] asustas Antigua [[1632]] ja Barbuda [[1684]]. Saartele asutati suhkrurooistandused, mis põhinesid orjatööjõul. [[1666]] vallutas saared Prantsusmaa, kuid pidi samal aastal sealt lahkuma. Orjus keelustati Antigual ja Barbudal [[1834]].
 
[[1. november|1. novembril]] [[1981]] sai Antigua ja Barbuda iseseisvaks [[Rahvaste Ühendus]]e koosseisus. Riigipeaks jäi endiselt [[Elizabeth II]]. Saare peaministriks jäi endiselt [[Vere Bird]], kes oli seda ametikohta (mitme nimetuse all ja pausiga [[1971]]–[[1976|76]]) täitnud juba aastast [[1960]]. Bird lahkus sellelt kohalt 83-aastasena [[1994]], ja pärast seda oli kuni [[2004]]. aastani peaminister tema poeg [[Lester Bird]].
 
Kuningannat esindab koha peal [[kindralkuberner]]. Esimene kindralkuberner oli kuni [[1993]]. aastani [[Wilfred Jacobs]], teine kindralkuberner kuni [[2007]]. aastani [[James Carlisle]] ja kolmas kuni [[2014]]. aastani [[Louise Lake-Tack]]. Praegu on kindralkuberner [[Rodney Williams]].
 
==Haldusjaotus==
Antigua ja Barbuda jagunevad valdadeks (''parish'') ja sõltkondadeks (''dependency''). Sõltkonnad on [[Barbuda]] ja [[Redonda]] saar. [[Antigua]] saar jaguneb kuueks vallaks:
 
Antigua ja Barbuda jagunevad valdadeks (''parish'') ja sõltkondadeks (''dependency''). Sõltkonnad on [[Barbuda]] ja [[Redonda]] saar. [[Antigua]] saar jaguneb kuueks vallaks:
{|
|-valign=top
==Vaata ka==
*[[Antigua ja Barbuda kindralkuberneride loend]]
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
{{Rahvaste Ühendus}}
26 535

muudatust