Redaktsioon: 20. august 2014, kell 14:39 redigeeri Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. august 2014, kell 18:11 redigeeri eemalda Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
10. rida: \| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' \| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' \| selts = ''[[~~Haplorrhini~~Primaadid]] ''Primates'' \| alamselts = ''[[~~Primaadid~~Haplorrhini]] ~~''Primates~~'' \| infraselts = ''[[Anthropoidea]]'' \| ülemsugukond = ''[[~~Hominoidea~~Inimahvlased]] ''Hominoidea'' \| sugukond = [[Inimlased]] ''Hominidae'' \| perekond = '''Gorilla''' ''Gorilla'' \| perekonna_autor = [[Isidore Geoffroy Saint-Hilaire\|I.Geoffroy Saint-Hilaire]], [[1852]] \| sünonüümid = ''Pseudogorilla'' <small>Elliot, 1913</small> \| levikukaart = Distibución = gorilla.png \| levikukaardi_seletus = Gorillade levila }} '''Gorilla''' (''Gorilla'') on [[inimlased\|inimlaste]] [[sugukond (bioloogia)\| sugukonda]] kuuluv [[Perekond (bioloogia)\|perekond]] [[inimahv]]e. ==Klassifikatsioon== Gorilla perekond jaguneb kaheks [[liik (bioloogia)\|liigiks]] ([[mägigorilla]], [[tasandikugorilla]]) ja mitmeks alamliigiks. ''Gorilla gorilla'' - [[rannikugorilla]] : 31. rida: ** ''[[Gorilla gorilla diehli]]'' ; * ''[[Gorilla beringei]]'' : ''Gorilla beringei beringei]]'' - [[mägigorilla]] ; ''[[Gorilla beringei graueri]]'' . ==Levik== Gorillad elavad [[Kesk-Aafrika]] troopilistes ja subtroopilistes metsades. ==Kirjeldus== Gorilla on kõige suurem [[ahv]]. Isasloom kaalub kuni 250 kg ja pikkust võib tal olla 1,8 m. Kui gorilla on ärritunud, tõuseb ta tagajalgadele püsti ja endale rusikatega vastu rinda tagudes huilgab täiest kõrist, et vastasele muljet avaldada. Inimestega kohtudes pöördub ta pigem tagasi, välja arvatud siis, kui tunnetab ohtu.▼ Gorilla on kõige suurem [[ahv]]. Isasloom kaalub kuni 250 kg ja pikkust võib tal olla 1,8 m. ▲~~Gorilla on kõige suurem [[ahv]]. Isasloom kaalub kuni 250 kg ja pikkust võib tal olla 1,8 m.~~ Kui gorilla on ärritunud, tõuseb ta tagajalgadele püsti ja endale rusikatega vastu rinda tagudes huilgab täiest kõrist, et vastasele muljet avaldada. ~~Inimestega kohtudes pöördub ta pigem tagasi, välja arvatud siis, kui tunnetab ohtu.~~ Inimestega kohtudes pöördub ta pigem tagasi, välja arvatud siis, kui tunnetab ohtu. [[Pilt:Gorilla gorilla skull.jpg\|thumb\|upright 1\| left\|Seksuaalne dimorfism kolju näitel]] ==Eluviis== Erinevalt teistest [[ahv]]idest ronib gorilla harva puu otsa, enamasti kõnnib ta neljakäpukil maas. Ta elab väikeses karjas, mille moodustavad suur juhtisane, mõned nooremad isased, emased ja nende järeltulijad. ▼ Gorillade elu koosneb puhkamisest, liikumisest, söömisest, magamisest ja öisest ning päevasest pesa ehitamisest (gorillad kasutavad harva sama puhke- või ööbimiskohta järjest). ▲Erinevalt teistest [[ahv]]idest ronib gorilla harva [[puu]] otsa, enamasti kõnnib ta neljakäpukil maas~~. Ta elab väikeses karjas, mille moodustavad suur juhtisane, mõned nooremad isased, emased ja nende järeltulijad~~. Gorillad elavad väikeste karjadena (5 - 30 isendit), mille moodustavad suur juhtisane (halli vöödiga piki selga) mõned nooremad isased, emased ja nende järeltulijad.<ref>[[Loomade elu]], 7:443.</ref> Suurema osa päevast veedab gorilla toiduks sobivaid palu otsides või päiksepaistel lesides. Igal õhtul teeb ta endale magamiseks oksakubust pesa, enamasti otse maapinnale. Gorillade seltsingutes valitsevad enamasti rahuarmastavad suhted- hõbedase seljaga juhtisane kaitseb ja juhib kaaslaseid toiduotsinguil ja alustab pesaehitust öiseks magamiseks. ===Toitumine=== Nad on [[herbivoor]]id, toituvad puuviljadest, lehtedest, õitest, juurikatest, bambusevõrsetest ja idudest. ==~~Ohustatud~~Ohustatus== ===Ohustatud liigid=== Mägigorillad on tõsises hävimisohus. Vabas looduses elab neid alla 1000 isendi, loomaaedades mitte ühtegi. Tänapäeval on gorillad kaitse all, kuid salakütid tapavad neid siiski üsna suurel arvul.▼ ▲Mägigorillad (''G.g. diehli'') on tõsises hävimisohus. Vabas looduses elab neid ~~alla~~200 kuni ~~1000~~300 ~~isendi~~isendit, loomaaedades mitte ühtegi. Tänapäeval on gorillad kaitse all, kuid salakütid tapavad neid siiski üsna suurel arvul. [[IUCNi Punane Nimestik\|IUCNi Punase Nimestiku]] järgi (2012) on ''G.gorilla'' ja ''G.g.gorilla'' äärmiselt ohustatud liigid. Gorillasid ohustab ka [[Ebola viirus]], põhjustades nende haigestumist ahvide [[Ebola viirushaigus]]esse. Arvatakse, et Ebola kandus inimestele gorillade karkasside töötlemisel ja nende liha söömise kaudu. == Viited == {{viited}} ==Veebikirjandus== {{commons\|Gorilla}} {{vikisõnaraamatus\|gorilla}} * [http://www.departments.bucknell.edu/biology/resources/msw3/browse.asp?s=y&id=12100787 Sissekanne Mammal Species of the World-is] * [http://www.eurekalert.org/staticrel.php?view=mpg1208061 Ebola-Ausbruch tötet 5.000 Gorillas], PUBLIC RELEASE DATE: 8. detsember 2006, veebiversioon (vaadatud 20.08.2014)<small> (''saksa keeles'')</small> * Jonathan Kingdon, David Happold, Thomas Butynski, Michael Hoffmann, Meredith Happold, Jan Kalina, [http://books.google.ee/books?id=B_07noCPc4kC&pg=RA1-PA44&dq=Elephants+and+ebola&hl=et&sa=X&ei=2H7zU8L-GcfY4QSozoGYAg&ved=0CBsQ6AEwAA#v=onepage&q=Elephants%20and%20ebola&f=false Mammals of Africa], köited 1-6, lk 35 – 52, 2013, Bloomsbury Publishing, veebiversioon (vaadatud 20.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small [[Kategooria:Inimlased]]

Gorilla: erinevus redaktsioonide vahel