Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
27. rida:
}}
 
[[Pilt:Reservväelased õppusel suurtükist laskmas.jpg|pisi|Suurtükiväepataljoni ajateenijad laskmistel 05.2011. a]]
[[Pilt:Feldhaubitze 155mm.JPG|pisi|upright|155mm [[haubits]] [[FH-70]]]]
[[Pilt:Хаубица Д-30 122мм.jpg|pisi|122mm haubits D-30A]]
146. rida ⟶ 147. rida:
1997/1998 kinkis [[Soome Vabariik]] Eestile ühe pataljoni jagu suurtükiväerelvi [[H61-37]] koos varustusega. Väeosa taasasutati kaitseväes Vabariigi Valitsuse otsusega 20.03.1998 Tapal ja kandis esialgset nimetust (1.) Suurtükiväegrupp. Esimesed ajateenijatest suurtükiväelased võeti teenistusse aprillis 1998. Kuni 2002. aastani oldi sunnitud kaudtulelaskmisi läbi viima Soomes, sest kodumaal puudus korralik [[polügoon]]. Otselaskmisi saadi läbi viia Eestis. Esmesed kaudtulelaskmised viidi Eestis läbi 2004 [[Sirgala]]s.
 
2003–2004 hangiti 120 miljoni [[Eesti kroon]]i eest Saksamaalt FH-70 suurtükiväepataljoni relvad koos varustuse ja tehnikaga. 2004. aasta algul liideti Suurtükiväegrupp [[Tapa väljaõppekeskus]]e koosseisu, seejärel 2008. aastal [[Kirde kaitseringkond|Kirde kaitseringkonna]] koosseisu. Alates jaanuarist 2009 on väeosa nimi suurtükiväepataljon. 2014. aastastaasta suvest on suurtükiväepataljon seoses kaitseväe ümberkorraldamisega 1. jalaväebrigaadi koosseisus.
 
 
Alates jaanuarist 2009 on väeosa nimi suurtükiväepataljon.
 
== Vaata ka ==