Macau: erinevus redaktsioonide vahel

[[Portugallaste suured maadeavastused|Portugallaste suurte maadeavastuste]] ajal uurisid Portugali meresõitjad Aasia ja Aafrika rannikut. Aastal 1510 rajati tugipunktid [[Velha Goa|Goa]]s, 1511 vallutati [[Melaka sultanaat]] ning tõrjuti sultan [[Mahmud Shah]] [[Malaka poolsaar]]e lõunatippu, kust ta portugallasi ründas. Aastal 1513 jõudsid esimeste portugallastena Hiinasse [[Jorge Álvares]] ja tema kaaslased, kes [[Portugali Melaka]]st renditud [[džonki]]ga maabusid [[Zhu Jiangi delta]]s Lintini saarel ([[Nei Lingdingi saar]]el) ning püstitasid saarele kivist tähise, mis kuulutas selle [[Portugali kuningas|Portugali kuninga]] [[Manuel I]] valduseks. Aastal 1513 aastal tegi ka [[India asekuningas]] [[Afonso de Albuquerque]] [[Rafael Perestrello]]le ülesandeks seilata Hiinasse, et luua kaubandussuhted. Rafael kauples 1513 ja 1516 hiina kaupmeestega Kantonis ([[Guangzhou]]s), kuid kaugemale teda ei lastud.

Aastal 1513 jõudis esimese portugallasena Hiinasse [[Jorge Álvares]]. Aastal [[1535]] said Portugali kaupmehed õiguse laevu Macau sadamates ankrusse heita ja kaubelda, kuid mitte rannas elada. Umbes 1552–1553 said nad ajutise loa ehitada randa ladusid mereveest märjaks saanud kaupade kuivatamiseks; varsti ehitasid nad algelisi kivimaju praeguse [[Nam Vani järv]]e piirkonda. Aastal [[1557]] rajasid portugallased Macausse alalise asula, mille eest nad maksid renti 500 ''[[liang]]''<nowiki>'i</nowiki> (18,9 kg) hõbedat aastas. Portugallased maksid Macaus elamise õiguse eest aastaandamit kuni 1863. aastani.