Kuklatagused näärmed: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Andres teisaldas lehekülje Nuchal glands pealkirja Kuklatagused näärmed alla
Mariina (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib näärmetest; mitmete [[rõngussid]]e [[elund]]i kohta vaata artiklit [[Kuklatagune elund]]}}
'''NuchalKuklatagused glandsnäärmed''' (ka ''kuklatagused mürginäärmed'', [[eestiinglise keel]]es '''kuklatagusednuchal näärmedglands''', kukla-selja näärmed) on mitmete [[kahepaiksed|kahepaiksete]] ja [[maolised|madude]] [[üldkehakate|nahas]] paiknevad [[juha]]deta [[nääre|näärmed]], millede sisaldised toimivad [[kiskja]]tele [[toksiin]]ina.
 
Kuklataguste näärmete areng, anatoomia, füsioloogia, morfoloogia ja histoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.
11. rida:
Mitmetel mao[[perekond (bioloogia)|perekondadel]], nagu ''[[Rhabdophis]]'', ''[[Macrophistodon]]'', ''[[Balanophis]]'' on pea piirkonnas, naha all selgmiselt, tuvastatud hulgaliselt paarilisi juhadeta nn kuklataguseid mürginäärmeid.
 
Kukla-seljaKuklataguseid näärmeid kirjeldati esmakordselt [[1935]]. aastal ''[[Rhabdophis tigrinus]]'' 'el.
 
Näärmete ülesanded pole käesoleval ajal päris selged. Uuringud näitavad, et näärmete eritised võivad pärineda madude [[saakloom]]adelt, on [[steroid]]ilaadsed, ja maod kasutavad neid enesekaitsel.
19. rida:
Välja pigistatud eritises on uurijad tuvastanud [[veri|verd]], [[lümfotsüüt|lümfi]]- ja pigmentrakke.<ref>Akira Mori, Gordon M. Burghardt, Alan H. Savitzky, Kathleen A. Roberts, Deborah A. Hutchinson, Richard C. Goris, [http://link.springer.com/article/10.1007%2Fs00049-011-0086-2 Nuchal glands: a novel defensive system in snakes], Chemoecology, September 2012, 22. väljaanne, nr 3, lk 187-198, veebiversioon (vaadatud 24.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
Uurijate arvates ei saa kukla-seljakuklatagused näärmed väljutada eritisi, kui nimetatud madusid peetakse vangistuses ja neid toidetakse kunstlikult.
 
== Viited ==