Noarootsi kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
22. rida:
Suurima ulatuse saavutas rootsi asustus 16. sajandi alguses.<ref name="vald">[http://www.noavv.ee/ajaloost.html Noarootsi ajaloost] Noarootsi valla koduleht (vaadatud 29. veebruar 2012)</ref> Sellel ajal sai Noarootsi ka omaette kihelkonnaks.<ref name="mois"/>, kihelkonda kuulus ka [[Osmussaare]] saar. Esimesi kirikuõpetajaid on allikates mainitud 16. sajandil. Kihelkonna keskuseks oli [[Noarootsi kirik|Püha Katariina kirik]].<ref name="kogudus">[http://noarootsi.planet.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=47&Itemid=54 Koguduse minevik ja tänapäev] EELK Noarootsi Püha Katariina kogudus (vaadatud 29. veebruar 2012)</ref>
Noarootsi kihelkond oli Eesti mandriosa kihelkondadest ainus, kus rootslastest elanikkond oli enamuses. 16. sajandi teisel poolel rüüstasid Noarootsi alasid [[Liivi sõda|Liivi sõja]] käigus vene väed – [[Balthasar Russow]] kirjutab oma [[Balthasar Russowi Liivimaa kroonika|kroonikas]], et [[1575]]. aastal "laastasid venelased ja tatarlased üpris haletsemisväärselt maid ümber Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala, samuti Saaremaad ja Hiiu, Muhu, Vormsi sari ja Noarootsit".<ref>Russow, Balthasar. Liivimaa kroonika. [[Kirjastus Vaba Eesti]]. Stockholm, 1967.</ref> 1580. aastatel läks Noarootsi Rootsi võimu alla ja oli seda 1710. aastani. Rootsi aeg tähendas ühelt poolt vaimse elu elavnemist – Noarootsis rajati Eesti esimene teadaolev [[talurahvakool]], Noarootsi kirik sai abikirikud (kabelid) [[Sutlepa]]sse, [[Rooslepa]]sse ja [[Osmussaar]]ele. Samas rajati 17. sajandil rida mõisaid, millega kaasnes [[rannarootslased|rannarootslaste]] vanade õiguste piiramine.<ref name="vald"/>
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus (1710–1711) tabas Noarootsit suur [[katk]]uepideemia. Elanike arv vähenes 2/3 võrra, mitmed külad surid täiesti välja. Tühjaksjäänud küladesse asusid elama eestlased sisemaalt. Sellega algas Noarootsi eestistumine.<ref name="vald"/> 18. sajandi teisest poolest toimusid jumalateenistused ka eesti keeles.<ref name="kogudus"/>
| |||