Erinevus lehekülje "Pääsulased" redaktsioonide vahel

Lisatud 4596 baiti ,  7 aasta eest
resümee puudub
| binaarse_autor = [[Nicholas Aylward Vigors|Vigors]] (1825)
}}
[[Pilt:Swallow flying drinking 2.jpg|pisi|Räästapääsuke joob lennult.]]
'''Pääsulased''' (''Hirundinidae'') on [[värvulised|värvuliste]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] kuuluv [[linnud|lindude]] [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]. Siia kuulub ka [[eesti rahvuslind]] [[suitsupääsuke]].
 
Sugukonda kuulub 19 [[perekond (bioloogia)|perekonda kokku]] umbes 83 [[liik (bioloogia)|liigiga]]. "[[Loomade elu]]" eristas 20 perekonda 79 liigiga<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 6. kd., lk. 348</ref>.
 
Pääsulased elavad kõikjal maailmas. Nad puuduvad vaid kõige külmematel aladel ja mõnel ookeanisaarel. Soojal maal elavad pääsukesed on paiksed, külmal maal [[rändlind|rändlinnud]].<ref name="Loomade elu"/>
 
Pääsulaste [[nokk]] on lühike ja tüvikuosas lai. [[Nokalahk]] on suur. Keha on sihvakas, aga laia rinnaga. [[Saba]] on pikk ja tavaliselt harkis. [[Sulestik]] on tihe ja seljal tavaliselt metalliläikega. Poegade ja vanalindude sulestik on sarnane, samuti isas- ja emaslindude oma.<ref name="Loomade elu"/>
 
[[Jalg|Jalad]] on lühikesed ja nõrgad, maapinnal kulgemiseks nad ei sobi<ref name="Loomade elu"/>, sest kaks esimest varvast on alusel kokku kasvanud. Siiski on pääsukesed võimelised maapinnal kõndima ja isegi jooksma, ent võimalusel ei tee seda. Rohkem on pääsukeste jalad [[kohastumine|kohastunud]] õrrel istumiseks.
 
Pääsulased on ülihead lendajad. Suurema osa elust veedavad nad lennates<ref name="Loomade elu"/>. Kehakuju lubab neil lennata vära tõhusalt: sama suurte värvulistega võrreldes kulutavad nad lendamiseks 2–4 korda vähem energiat. Pikk saba suurendab manööverduvõimet ja suitsupääsukeste isaslindudel on saba viiendiku võrra pikem kui emaslindudel. Lennates pääsukesed isegi joovad. Joomiseks sööstavad nad ülespoole hoitud [[tiib]]adega veepinna kohale, sirutavad [[kael]]a allapoole ja ammutavad [[vesi|vett]] alanokaga<ref name="Loomade elu"/>. Maapinnale laskuvad nad vastumeelselt, eelistades istuda okstele, katustele ja traatidele<ref name="Loomade elu"/>.
 
Pääsukeste [[linnulaul|laul]] on tasane meeldiv sädistamine.<ref name="Loomade elu"/>
 
Paljud pääsukesed ehitavad [[pesa]] järsakutesse või kaljudele, harvem [[puu]] otsa, uuemal ajal hoonete külge. Mõni liik pesitseb [[urg|urus]], mille kraabib kaldajärsakusse. Tavaliselt valmistatakse pesa [[savi]]st või [[sülg|süljega]] kokkukleebitud [[muld|mullast]]. Aastas on 1-2 [[kurn]]a. Kurnas on 3–7 [[muna]], millel on valgel taustal mitmesugused kirjad.<ref name="Loomade elu"/>
 
Pojad sünnivad pimedate ja paljastena. Millal nad iseseisvuvad, seda ei ole lihtne kindlaks määrata. Mõne nädala vanuselt lendavad pojad pesast välja, aga vanemad toidavad neid veel hiljemgi.
 
Pääsulased söövad peaaegu eranditult [[putukad|putukaid]]: [[kärbes|kärbseid]], [[sääsk]]i, [[kihulane|kihulasi]], [[mardikas|mardikaid]] jne<ref name="Loomade elu"/>. Neid hangitakse põhiliselt lennult, kuigi üksikjuhtudel on neid nähtud putukaid noppimas seintelt või maapinnalt. Enamik saakloomi on siiski lendavad putukad, kes ilusa ilmaga tõusevad sooje õhuvoole kasutades kõrgele<ref name="Loomade elu"/>. Siis lendavad ka pääsukesed kõrgel taeva all<ref name="Loomade elu"/>. Kui aga õhk on [[veeaur]]ust küllastunud, eriti enne [[äike]]st, siis putukate tiivad muutuvad niiskusest raskeks ja neid "kisub" maa poole<ref name="Loomade elu"/>. Sel ajal kütivad pääsukesed maapinna ligidal. [[Veekogu]]de kohal jahivad nad selliseid putukaid, kes sombusegi ilmaga lendavad: [[kiil]]e, [[ühepäevikulised|ühepäevikulisi]], [[ehmestiivalised|ehmestiivalisi]], mardikaid ja [[liblikad|liblikaid]]<ref name="Loomade elu"/>. Nad väldivad [[astel|astlaga]] putukaid, näiteks mesilasi ja herilasi. Mõnd liiki on täheldatud söömas taimset materjali, näiteks [[puuvili|puuvilju]]. [[Aafrika]] liike on nähtud söömas [[akaatsia]]te [[seeme|seemneid]] ja neid isegi poegadele viimas.
 
Pääsukesed hävitavad suurel hulgal putukaid. Enamik nendest on kahjulikud. Sellega toovad pääsukesed rohkesti kasu.<ref name="Loomade elu"/>
 
Pääsukesed on julged ja taluvad inimeste lähedust hästi. Mõned neist, näiteks suitsupääsuke, ehitavad pesa inimeste tehtud majade külge. Paljudel maailma rahvastel on uskumus, et katuse all pesitsev pääsuke toob [[õnn]]e<ref name="Loomade elu"/>. Pääsukesed lendavad päev otsa putukaid jahtides ringi ja usuti, et oma töökusega annavad nad inimestele head eeskuju.
 
Meremehedki on pidanud pääsukeste kohtamist heaks endeks. Nimelt on pääsukesed maalinnud ja kui neid siiski merel kohatakse, ei saa maa kaugel olla.
 
[[Pilt:Hirundo rustica 14105.JPG|pisi|Suitsupääsukese pesa poegadega]]
[[Pilt:Riparia riparia Pleshkani Ukraine.JPG|pisi|Kaldapääsukesed traatidel istumas]]
== Eestis elavad pääsulased ==
*[[Kaldapääsuke]] (''Riparia riparia'')
* [[Tõmmupääsuke]] ''Neochelidon''
* [[Türkiispääsuke]] ''Progne''
* [[Valgeselg-pääsuke|Valgeselg-pääsuke]] ''Cheramoeca''
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
{{Commonscat|Hirundinidae|Hirundinidae}}
 
[[Kategooria:Pääsulased| ]]
27 361

muudatust