Balti kett: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandatud ja täiendatud
Parandatud ja täiendatud
13. rida:
Balti kett demonstreeris [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidule]] ja kogu maailmale Eesti, Läti ja Leedu rahva vabadustahet, solidaarsust ja otsustavust võidelda kätte kaotatud iseseisvus. See äratas maailmas suurt tähelepanu ja aitas kaasa Balti riikide vabanemispüüdluste teadvustamisele.
 
Balti keti algatasid ja korraldasid [[Leedu]] ''[[Sąjūdis]]'', [[Läti]] ''[[Tautas Fronte]]'' ja [[Eesti]] [[Rahvarinne]]. OtsusEestis aitas organiseerimisel oluliselt kaasa [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]. Ametlik otsus inimketi korraldamiseks võeti vastu [[Pärnu]]s [[15. juuli]]l 1989 Eesti, Läti ja Leedu rahvarinnete koordinatsiooniorgani Balti Nõukogu esimesel istungilkoosolekul.<ref name="Arjakas">[[Küllo Arjakas]]. [http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=23253 25 aastat tagasi sündis Pärnus otsus korraldada Balti kett] Kesknädal, 30. juuli 2014.</ref> Inimketi sõnumi otsingul otsustati jääda sõna "Vabadus!" (läti "Brīvība!", leedu "Laisve!") juurde ja aktsiooni nimetuseks määrata "Balti tee". Kolme Baltimaad hõlmanud massimeeleavaldusega loodeti ühtlasi raputada [[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]]i MRP-komisjoni tööd [[Moskva]]s, mille tegevus oli seni kulgenud loiult.
 
[[26. august]]il 1989 tegi [[NLKP Keskkomitee]] teravas toonis avalduse "Olukorrast Nõukogude Balti vabariikides", millesmis toimunutloeti ette päeva kokkuvõtvas televisiooni uudistesaates "[[Vremja]]". Selles kritiseeriti toimunut ähvardaval toonil. Muuhulgas öeldi:<ref>[[Mati Graf]]. Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988–1991. Tallinn, 2012, lk. 106</ref>
 
"23. augustil 1989 püüdsid sündmuste organiseerijad kruvida meeleolu üles tõelise natsionalistliku hüsteeriani. Asi on läinud kaugele, Balti rahvaste saatust ähvardab tõsine oht. Inimesed peavad teadma, millise kuristiku poole tõukavad neid natsionalistlikud liidrid. Kui neil õnnestub oma eesmärke saavutada, võiksid tagajärjed olla rahvastele katastroofilised: nende eluvõimelisus ise võib sattuda küsimärgi alla."
[[24. detsember|24. detsembril]] 1989 oli [[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]] sunnitud tunnistama Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle juurde kuulunud salaprotokollid allakirjutamise hetkest kehtetuks ja õigustühiseks.<ref> NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi otsus "Poliitilisest ja õiguslikust hinnangust 1939. aasta Nõukogude-Saksa mittekallaletungilepingule" - NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi ja NSV Liidu Ülemnõukogu Teataja. 1989, nr 29, art 579.</ref>
 
[[24. detsember|24. detsembril]] 1989 oli [[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]] sunnitud tunnistama Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle juurde kuulunud salaprotokollid allakirjutamise hetkest kehtetuks ja õigustühiseks.<ref> NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi otsus "Poliitilisest ja õiguslikust hinnangust 1939. aasta Nõukogude-Saksa mittekallaletungilepingule" - NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi ja NSV Liidu Ülemnõukogu Teataja. 1989, nr 29, art 579.</ref>
 
Balti kett, sellele eelnenud [[Balti apell]] ja [[Hirvepargi miiting]] valmistasid oma nõudmiste õigusliku rõhuasetusega ette [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] taastamise õigusliku järjepidevuse alusel [[20. august]]il [[1991]].
31. rida ⟶ 33. rida:
*1989. aastal valmis [[dokumentaalfilm]] "Balti tee" (režissöör [[Peeter Simm]]; stsenaristid [[Olav Osolin]] ja Peeter Simm; operaatorid [[Peep Laansalu]] jt; tootja [[Maurum]]).<ref>[http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/887 Balti tee (1989)] Eesti Filmi Andmebaasis</ref>
*[[2004]]. aastal andis [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] välja [[Lembit Koik|Lembit Koigi]] raamatu "Balti kett".
*[[2009]]. aastal tunnistas [[UNESCO]] Balti keti mittevägivaldsevägivallatu vastupanu fenomeniks ja Balti ketti puudutavad dokumendid kanti [[UNESCO maailma mälu register|UNESCO maailma mälu registrisse]].<ref>[http://www.unesco.org/new/en/communication-and-information/flagship-project-activities/memory-of-the-world/register/full-list-of-registered-heritage/registered-heritage-page-8/the-baltic-way-human-chain-linking-three-states-in-their-drive-for-freedom/#c183658 The Baltic Way - Human Chain Linking Three States in Their Drive for Freedom. Documentary heritage submitted by Estonia, Latvia and Lithuania and recommended for inclusion in the Memory of the World Register in 2009.] Sissekanne UNESCO maailma mälu registris (inglise keeles)</ref>
*[[20. august]]il [[2013]] avasid Tallinna, Riia ja Vilniuse linnapead [[Harjumägi|Harjumäel]] Tallinnas Balti keti mälestuskivi.
*23. augustil [[2014]] toimub [[Viljandi lauluväljak]]ul kontsert Balti keti 25. aastapäeva tähistamiseks. Kontserdi kava koosneb tolle aja märgilistest paladest. Lavastab [[Ain Mäeots]], muusikajuht on [[Siim Aimla]] ning produtsent [[Jaanus Kukk]]. Kohal on [[Vabariigi president]] [[Toomas Hendrik Ilves]]. [[ERR]] teeb kontserdist otseülekande.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/589889/balti-kett-25-err-teeb-viljandis-toimuvast-kontserdist-otseulekande BALTI KETT 25: ERR teeb Viljandis toimuvast kontserdist otseülekande]</ref>
55. rida ⟶ 57. rida:
* [http://www.balticway.net/index.php?hl=et Balti kett] (eesti, läti, leedu ja inglise keeles)
* [http://www.filmi.arhiiv.ee/index.php?is_inc=galerii&lang=est&separ_l=1&show=fotonaitused&gid=41 Balti kett 20] Virtuaalne fotonäitus Eesti Filmiarhiivi veebisaidil
* [https://www.youtube.com/watch?v=lvKEyJOit40 YouTube: Balti tee] Maurum ERF Video SP, 1989.
* [http://www.youtube.com/watch?v=H9OncWnJU8c YouTube: Balti keti video]
* [http://www.youtube.com/watch?v=X-2lrApQ0Tk YouTube: Balti keti video]