Redaktsioon: 24. oktoober 2013, kell 08:34 redigeeri Avjoska (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 91 585 muudatust + pilt ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. august 2014, kell 14:36 redigeeri eemalda 80.235.38.24 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: Sündinud Kiviõlis 1. märtsil 1955. Lõpetanud Kiviõli I Keskkoooli 1973. aastal, Tartu Ülikooli ajaloolasena 1987. aastal, sealsamas omandanud magistri- (1992) ja doktorikraadi (2003). Enne Eesti iseseisvuse taastamist ja kõrghariduse omandamist töötanud erinevatel proletaarsetel töökohtadel, hiljem Eesti TA Ajaloo Instituudis, Eesti Vabariigi Siseministeeriumis, Eesti Rahvusarhiivis ja Viljandi Kultuuriakadeemias. Praegu Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituudi dotsent (0,5 kohaga) ning Eesti Demograafia Instituudi juhtivteadur. Avaldanud 5 monograafiat (neist kolm kaasautorluses) Eestis ja Rootsis, ca 50 teadusartiklit Eestis, Soomes, Venemaal, Lätis, USA-s ja Inglismaal ning registreerimata koguses (üle saja) populaarteadusliku artikli, essee, arvustuse jne. ~~[[Pilt:Valge, Jaak.IMG 3740.JPG\|pisi\|Jaak Valge 23. oktoobril 2013 esinemas Eesti raamatu päeval Rahvusraamatukogus]]~~ Alustanud majandusajaloolasena, peale 2005. aastat tegelenud peamiselt sotsiaal- ja poliitilise ajalooga. ~~'''Jaak Valge''' (sündinud [[1. märts]]il [[1955]]) on [[eesti]] ajaloolane.~~ Teaduspreemiad: 2007 Ajakirja "Akadeemia" hõbepreemia 2007 Ajakirja "Tuna" parima artikli preemia 2003 Eesti ajalookirjanduse aastapreemia 1995 Inglisekeelsete väljaspool Eestit publitseeritud teadustööde võistlusel II preemia Ähvardab 2014. aastal avaldada mahuka teadusmonograafia “Punased I” Eesti kommunistidest ja marksistlikest intellektuaalidest, mille jaoks on teadlikult materjali koguma hakanud alates 2006. aastast. Valge õppis [[1961]]–[[1973]] [[Kiviõli]] I Keskkoolis, [[1974]]–[[1977]] [[Tartu Ülikool\|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] Bioloogia-Geograafiateaduskonnas ning aastail [[1981]]–[[1987]] samas ajaloo-osakonnas. [[1992]]. aastal omandas Tartu Ülikoolis ajaloo erialal magistrikraadi, aastal [[2003]] kaitses doktoritööd teemaga "Eesti Vabariigi majanduse stabiliseerimine [[1918]]–[[1924]]" (juhendaja [[Jüri Ant]]) Töötanud [[Eesti Teaduste Akadeemia]] Ajaloo Intituudis ([[1984]]–[[1995]]), Eesti Vabariigi [[Siseministeerium]]is ([[2000]]–[[2002]]), aastast [[2004]] [[Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut\|Tartu Ülikooli Ajaloo ja arheoloogia instituudi]] [[dotsent]] ning aastast [[2005]] [[Tallinna Ülikool]]i Eesti demograafia instituudi juhtivteadur. Jaak Valge peamisteks uurimisteemadeks on [[majandusajalugu]], muuhulgas Eesti maailmasõdadevaheline majandus. Viimasel ajal on ta uurinud Eesti kultuuritegelaste koostööd [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liiduga]] [[1930. aastad\|1930. aastail]]. [[2007]]. aastal puhkes tuline ja ajakirjanduses palju kajastust leidnud debatt Jaak Valge ja [[Magnus Ilmjärv]]e vahel, mille põhjuseks olid Ilmjärve teoses "Hääletu alistumine" avaldatud seisukohad [[Konstantin Päts]]i võimalikust koostööst Nõukogude Liiduga [[1934]]. aasta riigipöörde eel ja järel. Nimelt leidis Valge, et Ilmjärve väited on sobilikud küll meedia tähelepanu võitmiseks, kuid pole allikatruud.<ref>[http://wwx.postimees.ee/120707/esileht/siseuudised/267095.php] Ajaloolane lükkas ümber Ilmjärve skandaalse Pätsi-paljastuse</ref> Debatt jätkus 2010. aastal "Hääletu alistumise" teise, täiendatud ja parandatud trüki ilmumise järel, milles Valge sõnul polnud peamisi puudusi kõrvaldatud.<ref>[http://jaakvalge.blogspot.com/search?q=h%C3%A4%C3%A4letu+alistumine] Magnus Ilmjärv. Hääletu alistumine. Tallinn, Argo 2010, 927 lk-d.</ref>

Jaak Valge: erinevus redaktsioonide vahel