Redaktsioon: 9. juuni 2014, kell 20:18 redigeeri Wkentaur (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 53 320 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. august 2014, kell 11:31 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 945 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
19. rida: == Muinasaeg == Muinasajast pole Pärnu jõe suudmealale jäänud [[linnus]]e jälge. Üldse oli Pärnu jõe suudmesse sadama ehitamine lootusetu ettevõtmine, sest suudmeala muutus iga suurema kevadise jäämineku järel ning tugevad edela- ja läänetormid sulgesid vahetevahel suudmeala hoopis. Lähim maalinnus, [[Soontagana maalinn]], asus siit u 45 km põhja pool soode ja rabade keskel. [[Pilt:Pernau 1554.jpg\|pisi\|Pärnu 1554. aastal. Vaade Pärnule üle jõe Rääma poolt]]▼ [[Pilt:Pärnu ordulinnus.jpg\|pisi\|Punane torn, vaade lääneküljelt]] == Keskaeg == Keskajal oli nüüdse Pärnu kohal kaks linna: [[Vana-Pärnu]] (''Perona''), mille [[Saare-Lääne piiskopkond\|Saare-Lääne]] piiskop oli asutanud [[Sauga jõgi\|Sauga jõe]] [[suue\|suudmesse]], sai [[1251]] tema piiskopkonna keskuseks. Kui [[leedulased]] selle [[1263]]. aastal maha põletasid, viidi Saare-Lääne piiskopkonna pealinn [[Haapsalu\|Haapsallu]]. 27. rida ⟶ 28. rida: Uus-Pärnu (''Embeck'') tekkis [[Pärnu ordulinnus]]e ümber, mida ürikuis on mainitud [[1265]]. See oli müüriga kindlustatud [[kaubalinn]] ([[linnaõigused]] alates [[1318]]), [[Hansa Liit\|Hansa Liidu]] liige, [[Novgorod]]i viival jõeteel. Linna valitsusorganina tegutses varakate linnakodanike seast valitud [[Pärnu raad]]. ▲[[Pilt:Pernau 1554.jpg\|pisi\|Pärnu 1554. aastal. Vaade Pärnule üle jõe Rääma poolt]] [[1543]]. aastal oli Uus-Pärnu [[linnamüür]]i sees asuv piirkond suhteliselt tihedasti hoonestatud: 110 numereeritud krundil oli 15 puidust-, 17 [[vahvärkhoone\|vahvärk]]-, 11 määramata ja ülejäänud kivist hoonestust. Ülejäänud majad asusid väljaspool [[linnamüür]]i. Linnas oli väike aed. Riia mnt. algus (Suure-ja Väike Jõe Heno tänavani, Pargi, Suur-Sepa kuni Karja tänavani) oli hõreda puithoonestusega (elamud, majapidamishooned ja üksikud töökojad, hoonestus oli ühekorruseline, laokorrusega pööningul ja poodidega soklikorrusel. [[Eeslinn]]ades ja jõgede kallastel paiknesid [[Kalur\|linnakalurite]] [[Hütt\|hütid]]. Linna põhjaküljel jõe ääres asus kaubasadam. Linna peatänavaks oli ida–lääne suunaline [[Pikk tänav (Pärnu)\|Pikk tänav]], (mis hävitati 1954. aastal, praegu Pika tänava põhjakülg) ja sellega turuplatsil ristuv Riia ehk [[Nikolai tänav]]. 33. rida: [[Poola-Rootsi sõda (1617–1618)\|Poola-Rootsi sõja]] ajal [[Pärnu piiramine (1617)\|vallutasid linna mõnepäevase piiramise järel]], [[11. august]]il Rootsi väed ja Rootsi väed okupeerisid Liivimaa ranniku, [[Grobina]]st [[Pärnu]]ni. Raske majandusliku olukorra ja toiduainete puuduse tõttu, kuna maa oli aga ülimalt suures ulatuses rüüstatud, muutus sõjavägede toitlustamine raskeks aga ka poolakatele ning nad tõmbusid Eestimaalt tagasi [[Liivimaa]]le. ~~== Uusaeg ==~~ Rootsi võimu lõpuperioodil asus Pärnus [[1699]]–[[1710]] [[Tartu Ülikool]] (''[[Academia Gustaviana Carolina]]''). ▼ [[File:Academia Gustavo-Carolina.jpg\|pisi\|[[Academia Gustaviana Carolina]] hoone Pärnus]] ==Pärnu kindlustused ja muldkindlustusvöönd== [[Põhjasõda]] algas [[1700]], [[Pärnu piiramine (1710)\|vene väed vallutasid Pärnu 1710. aastal]] pärast linna kaitsjate ja linnaelanike suurt suremust [[katk]]u. Põhjasõda tõi Eesti- ja Liivimaale Vene keisririigi ülemvõimu, venelased said endale Pärnus hea meresadama ja laevaehituskoha. [[Pilt:Pärnu Eliisabeti kirik 2006.jpg\|pisi\|[[Pärnu Eliisabeti kirik]]]]▼ [[17. sajand]]i keskel kavandati [[Rootsi aeg\|Rootsi võimude]] poolt linna kindlustuste moderniseerimist [[bastionaalsüsteem]]is, millega linn laienes lõunasuunas kolmekordselt. Tollast ringtänavate vööd märgivad tänapäeva [[Põhja tänav (Pärnu)\|Põhja]], [[Hommiku tänav (Pärnu)\|Hommiku]], [[Lõuna tänav (Pärnu)\|Lõuna]] ja [[Õhtu tänav (Pärnu)\|Õhtu tänav]]ad. Uueks linnakeskuseks sai ruudukujuline [[Uus Turg (Pärnu)\|Uus Turg]] (praegune [[Lastepark]]), uuteks ida - lääne suunalisteks peatänavateks [[Rüütli tänav (Pärnu)\|Rüütli]] ja [[Kuninga tänav (Pärnu)\|Kuninga tänav]]ad. Viimane ühendas nn. [[Kuningaväravad]] uues bastionaalsüsteemis, millest lähtusid magistraalid Riiga ja [[Riia maantee\|Tallinna]]. Linna põhja-lõuna suunas pikendati osa keskaegseid tänavaid - [[Vee tänav (Pärnu)\|Vee]], Nikolai, [[Pühavaimu tänav (Pärnu)\|Pühavaimu tänav]] ja [[Hospidali tänav (Pärnu)\|Hospidali tänav]]- Lõuna tänavani. Vene keisririigi võimude otsusel jäi Pärnu endiselt [[kindluslinn]]aks, et siselinnas oli ehitustegevus keelatud, arenesid eeslinnad: nn. Riia maantee eeslinnast lõunas vene asustuse ja külastruktuuriga nn. Morskoi eeslinn ehk [[Morskaja Slobodaa]], 1803. aastal valmis nn. [[Nahksild]] (praeguse [[Pärnu Vanasild\|Vanasilla]] kohal), moi soodustas senise eraldatud [[Ülejõe (Pärnu)\|Ülejõe]] [[kaluriküla]] kasvamist linnajaoks. ▼ 1670. aastal alustasid Rootsi võimud Pärnu ümber kindlustusvööndi rajamist: pikki Põhja, Hommiku, Lõuna ja Õhtu tänavaid. Ümber linna planeeritud bastionid kandsid taevakehade nimesid: [[Venuse bastion\|Venus]], [[Saturni bastion\|Saturnus]], [[Marsi bastion\|Mars]], [[Kuubastion\|Luna]], [[Jupiteri bastion\|Jupiter]], [[Merkuuri bastion\|Mercurius]] ja [[Päikese bastion\|Sol]]. Linnaväravaid oli kolm: [[Riia värav (Pärnu)\|Riia värav]], [[Tallinna värav]]<ref>[http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=64402 Tallinna väravad], Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis [[DIGAR]]</ref> ja [[Vee värav]]. Muldkindlustusi ümbritses lai ja sügav [[Pärnu Vallikäär\|vallikraav]], mis on kasutusel tänapäeval meelelahutuskohana<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/parnu-vallikaar-tehakse-60-miljoni-eest-ilusamaks.d?id=24992041 Pärnu Vallikäär tehakse 60 miljoni eest ilusamaks], Delfi, 7. august 2009</ref>. Talllinna värava ees oli [[Õhtutähe raveliin]] (''Abendstern''), Riia värava ees [[Hommikutähe raveliin]] (''Morgenstern''). {{Vaata\|Pärnu muldkindlustusvöönd}} ==Academia Gustaviana Carolina== ▲Rootsi võimu lõpuperioodil asus Pärnus [[1699]]–[[1710]] [[Tartu Ülikool]] (''[[Academia Gustaviana Carolina]]''). [[1695]].–[[1697]]. aasta suure näljahäda tõttu viidi ülikool Tartust [[Pärnu]]sse. [[28. august]]il [[1699]] Pärnus avatud Academia Gustavo-Carolina pääses [[Põhjasõda\|Põhjasõja]] käigus 1708. aastal toimunud Tartu elanikkonna [[küüditamine\|küüditamisest]]. Esimeseks Pärnu ülikooli rektoriks oli professor [[Michael Dau]]. Pärnusse kolinud ülikool sai seal tööd jätkata 1710. aastani, mil selle tegevus katkes seoses linna [[kapituleerumine\|kapituleerumisega]] [[Põhjasõda Eesti alal\|Põhjasõjas]] [[Venemaa keisririik\|Vene]] vägedele [[12. august]]il [[1710]]. ▲[[Pilt:Pärnu Eliisabeti kirik 2006.jpg\|pisi\|[[1747]]. aastal ehitatud [[Pärnu Eliisabeti kirik]]]] [[Pilt:Orthodox Church Pärnu.jpg\|pisi\|[[1768]]. aastal ehitatud [[Pärnu Suurmärter Katariina kirik]]]] == Põhjasõda == {{Vaata\|Põhjasõda}} ja ''[[Põhjasõda Eesti alal]]'' [[22. juuli]]l 1710. aastal saabus Pärnu linna alla kindralleitnant [[Rudolph Felix Bauer]], koos kuue tragunipolguga. Pärnu linnas, kus oli juba varem puhkenud katk, mis hävitas enamiku linna elanikkonnast oli linna garninson vähenenud 1000t mehelt 120-le. Pärnu garnison andis alla 12. augustil 1710, {{Vaata\|Pärnu piiramine (1710)}} ==Venemaa keisririigis== ▲Põhjasõda tõi Eesti- ja Liivimaale Vene keisririigi ülemvõimu, venelased said endale Pärnus hea meresadama ja laevaehituskoha. Vene keisririigi võimude otsusel jäi Pärnu endiselt [[kindluslinn]]aks, et siselinnas oli ehitustegevus keelatud, arenesid eeslinnad: nn. Riia maantee eeslinnast lõunas vene asustuse ja külastruktuuriga nn. Morskoi eeslinn ehk [[Morskaja Slobodaa]], 1803. aastal valmis nn. [[Nahksild]] (praeguse [[Pärnu Vanasild\|Vanasilla]] kohal), moi soodustas senise eraldatud [[Ülejõe (Pärnu)\|Ülejõe]] [[kaluriküla]] kasvamist linnajaoks. [[1764]]. aastal oskasid linna kaupmeeskonna esindajad külaskäigul viibinud Vene tsaarinnale [[Katariina II]]-le veenvalt esitada jõesuu süvenduse ja muulide ehitamise vajadust. [[18. sajand]]il elustus kaubandus Hollandi ja Inglismaaga, majanduse arengu tulemusel ehitati liin taas üles (1747. aastal valmis eesti kogudusele [[Pärnu Eliisabeti kirik]] ja 1768. aastal [[õigeusk\|vene õigeusu]] kogudusele Jekateriina kirik), linnas asutati suured kaubakontorid [[Jacob Jace & Co]] (1737) ning [[Hans Diedrich Schmidt]]i kaubamajad (1741) (mis tegutsesid aktiivselt 1939. aastani), mis Katariina II valitsemisajal olid kaubaekspordilt Tallinnast eespool. Sadama põhiliseks osaks oli purjelaevade ajastu strateegilise toorme ([[lina]]kiud, puit) eksport. Katariina II käsul ehitati Pärnu jõesuudmesse puitmuulid. Madala veeseisuga on nende postid tänapäevalgi näha.

Pärnu ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel