97 708
muudatust
(+pildid) |
|||
[[1928]]. aasta novembris astus Artur Axmann [[Hitlerjugend]]isse, varsti seejärel sai temast Berliini Weddingi linnaosa Hitlerjugendi allorganisatsiooni juht. Samuti oli ta kuni gümnaasiumi lõpetamiseni [[1931]]. aastal Natsionaalsotsialistliku Õpilasliidu aktiivne liige. Seejärel asus Axmann [[Berliini Ülikool]]is õppima majandus– ja riigiteadusi. Kuid oma ema töötuksjäämise tõttu oli ta varsti sunnitud ülikooliõpingud katkestama. [[1931]]. aasta septembris astus ta [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistlikkusse Saksa Töölisparteisse]]. [[1932]]. aastal kutsuti ta [[Hitlerjugend]]i juhtkonda. [[1934]]. aastal sai ta Hitlerjugendi Berliini piirkonnajuhiks.
[[1. mai]]l [[1940]] sai ta riigi noorsoojuhi (Reichsjugendführer) [[Baldur von Schirach]]i asetatäitjaks ja [[8. august]]il [[1940]] riigi noorsoojuhiks.<ref>http://www.historylearningsite.co.uk/artur_axmann.htm</ref>
[[1941]]. aastal astus Axmann vabatahtlikuna [[Wehrmacht]]i. Ta sai Idarindel võideldes sedavõrd raskesti haavata, et kaotas parema käe. 1941. aasta oktoobris valiti ta [[Riigipäev]]a liikmeks.
Seejärel tegutses Axmann ettevõtjana, kuid ilma erilise eduta. [[1995]]. aastal avaldas ta mälestusteraamatu "Das kann doch nicht das Ende sein" ("See ei saa ometi lõpp olla").
==Viited==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Axmann, Artur}}
|