Vikipeedia

Tallinna raekoda: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
jätkan toimetamist
14. rida:
Raekoda püstitati tolleaegse turuplatsi juurde. Osa esimese raekoja müüridest on säilinud tänapäevase raekoja idaosas. [[1370. aastad|1370. aastatel]] sai ta ümberehituse tulemusel tänapäevase pikkuse. [[1374]]. aastal laudkatusega kaetud hoone oli arvatavasti ühekorruseline keldriga kiviehitis, mille [[pööning]]ut kasutati laoruumina. Selle pika ja kitsa hoone põhjafassaad on nüüdse kaaristu tagasein, kus veel praegugi võib näha tolleaegseid lihtsa raidraamistusega aknaid.<ref name="Masso 80">Masso T., 1983, lk. 80</ref>
 
[[2005]]. aastal sai Tallinna raekoda [[Euroopa Liidu Kultuuripärand]]i auhinna, [[Europa Nostra]] medali, mis on Euroopas kõrge tunnustus. [[27. juuni]]l [[2006]] andis vastava aukirja Tallinna raekoja direktorile [[Elvira Liiver Holmström]]ile üle [[Sofía (Hispaania kuninganna)|Hispaania kuninganna Sofia]] [[Madriid]]is üleeuroopalisel tseremoonial. Selle medali andsid [[15. september|15. septembril]] 2006 Tallinna raekojas toimunud tseremoonial [[Tallinna linnapealelinnapea]]le ja raekojale üle [[Euroopa Komisjon]]i asepresident [[Siim Kallas]] ja Europa Nostra nõukogu liige [[Thomas Willoch]].<ref>[http://veeb.tallinn.ee/raekoda/uus/index.php?id=11 Europa Nostra medal Tallinna raekojale], veeb.tallinn.ee, vaadatud 28. juulil 2013</ref><ref>[http://www.epl.ee/news/kultuur/tallinna-raekojale-antakse-ule-euroopa-kultuuriparandi-auhind.d?id=51056474 Tallinna raekojale antakse üle Euroopa kultuuripärandi auhind], Eesti Päevaleht, vaadatud 19. juulil 2013</ref>
 
== Arhitektuur ==
24. rida:
[[1346]]. aastal andis [[Taani kuningas]] võimu Eestimaal üle [[Saksa ordu]]le. [[Hansalinn]]ana sai Tallinn õiguse kontrollida idakaubandust, omades nn. laokoha õigust. [[Kaubandus]]e kiire kasv ja majanduslik õitseng tingisid vajaduse raekoja uute tarberuumide ja esinduslikuma väljanägemise järele.<ref name=raekoda/>
 
Vanimat, idapoolset hooneosa pikendati [[1371]]–[[1374|74]] lääne suunas. See nüüdse pikkusega, kuid kitsam ühekorruseline hoone ei erinenud eriti palju suurest kodanikumajast. Kiviraiduri Ghercke juhtimisel tehtud ümberehitusega aastatel [[1402]]–[[1404|04]]–04 sai hoone põhijoontes tänapäevani säilinud ruumijaotuse ning sise- ja välisilme.<ref name=raekoda/><ref name="Eesti Entsüklopeedia"/><ref>Tallinn, lühientsüklopeedia, 1979, lk. 272</ref>
 
Hoone ehitati kahekorruseliseks<ref name="Masso 80"/>. Ta on piklik kellerdatud paekiviehitis. Kõrge [[sadulkatus]]e ja teravnurksete otsaviiludega hoone idafassaadist kerkiv, ülaosas mašikuliitaoliseks [[friis]]iks laienev sale kaheksatahuline konsooltorn lõpeb kolmeosalise [[hilisrenessanss]]-stiilis lahtiste rõdudega tornikiivriga ([[1627]]–[[1628|28]], G. Graff, taastatud 1952, arhitekt [[Albert Kukkur]])<ref name="Eesti Entsüklopeedia"/><ref name="Masso 80"/>. [[1433]]. aastal parandati tornikiivrit, [[1439]] seati üles kell<ref name="Masso 80"/>. Tornikiivri tipus on [[tuulelipp]] [[Vana Toomas]]<ref name="Eesti Entsüklopeedia"/>.
53. rida:
Valmimisaegne kodanikesaal ei olnud siiski arvatavasti nii avar kui tänapäeval. Visuaalselt kitsendasid ruumi viinapuuväätidega maalingud, mis tõenäoliselt seinu ja lage katsid<ref name=Kangropool/>. Kodanikesaali lõunaseina idanurgas asuvad kaks väikest keskaegset käimlat profatti, üks meestele ja üks naistele<ref>[http://www.epl.ee/news/tallinn/raekojas-leiti-kultuurikihi-alt-ligi-400-aastased-seinamaalingud.d?id=50980184 Raekojas leiti kultuurikihi alt ligi 400-aastased seinamaalingud], Eesti Päevaleht, vaadatud 9. juulil 2013</ref>. Saali idaseina läbiv portaal ühendab ruumi raesaaliga. Portaali kohal paikneb nišš, mille algne sisu on teadmata. [[1561]]. aastast seisab nišis aga ladinakeelne manitsustahvel raehärradele.
 
Kodanikesaali seintel hoitakse ka [[1547]]. aastalaastast [[Holland]]istpärit [[Enghien]]iTallinna linnastrae piltvaibad|rae poolt tellitud piltvaipade koopiaid, mis kujutavad stseene kuningas [[Saalomon]]i elustkoopiaid.
 
=== Raesaal ===
80. rida:
Ehitusuuringud on tõestanud, et raekoda paiknes samal kohal juba [[13. sajand]]il. Praegune, rohkem kui 600-aastane hoone rajati vana raekoja müüritisele<ref>[http://www.epl.ee/news/tallinn/raekoja-ihuarst-teddy-bockler-esitles-raamatut-raekoja-leidudest.d?id=50999935 Raekoja ihuarst Teddy Böckler esitles raamatud raekoja leidudest], Eesti Päevaleht, vaadatud 28. juulil 2013</ref>. Juba aastal 1250 oli praeguse raekoja asukohal kivihoone. Allikates mainitakse koosolekusaaliga (''consistorium'') ja keldriga (''cellarium civitatis'') hoonet [[1322]]. aastal. Linna võimsuse ja rikkuse kasvades ehitati ta ümber. 14. sajandi lõpul oli hoone sama pikk kui praegu, kuid kitsas ja ilma tornita. Ainult arkaadkäik, mis praegusest arkaadkäigust erines, andis tunnistust sellest, et tegemist pole tavalise elumajaga.<ref name="Rannu 34">Rannu J., 1983, lk. 34</ref>
 
Tallinn kujunes 14. sajandiks oluliseks vahesadamaks Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelisel hansa kaubateel. Hansalinna Tallinna õitsenguaeg oli 15. sajand, mil linn ehitati tänu kaubandusest saadud tulule suurel määral ümber. Peamine Euroopast läbi Tallinna Venemaale liikuv kaubaartikkel oli [[NaCl|sool]]. Soolale järgnesid [[kangas|kangad]] ja [[heeringas|heeringad]]. [[Metall]]idel, [[vein]]il ja [[vürts]]idel oli samuti oluline koht. Osa eelnimetatud kaupadest jäi koduturule, aga enamik läks edasi Venemaale. Tallinnast lääne poole viidud kaupade hulgas oli esikohal [[teravili]]. [[Rukis]], [[puit]], [[lina]] ja paekivi olid Liivimaa päritolu kaubad. 15. sajandist pärineb enamik tänapäevani säilinud ehitusmälestisi: keskaegsed kaupmehemajad, kirikud, gildihooned ja raekoda.<ref>[http://www.kul.ee/index.php?path=0x885x1194 Soolale ehitatud linn – näitus Tallinna Raekojas], www.kul.ee, vaadatud 8. juuli 2013</ref>
 
Võib väita, et raekoda ehitati samuti soolale. Suurte töödega tehti algust 15. sajandi algul. [[1402]]. aasta lihavõttepõhi tähistas raad veel vanas majas, kuid kohe pärast pühi alustati ehitustöödega<ref name="Rannu 34"/>. Tõenäoliselt juhtis neid töid kiviraidur Ghercke<ref name=ReferenceB/>. Võimalik, et juhtivad meistrid, kelle hulgas oli ka Ghercke, tulid all-linna [[Toompea]]lt, kus 14. sajandi viimasel veerandil olid lõppenud ulatuslikud tööd [[linnus]]es, Suure Toompea ringmüüril ja toomkirikus<ref name=ReferenceC/>. Ehitusplatsile toodi 600 palki, 581 prussi, 46 paari talasid ja 107 kivikoormat. Kivid toodi [[Lasnamäe]]lt, kus oli kiviraiujate küla. Dokumentides on säilinud ka vedajate nimed. Müüriladumiseks toodi tahumata kive, kuid mõned detailid tuli teha ka lihvitud kividest<ref name="Rannu 35">Rannu J., 1983, lk. 35</ref>. Hoone põhikonstruktsioonid – vundamendid, müürid ja võlvid – on ehitatud Toompea paelavalt ja linnalähedastest kivimurdudest hangitud paekivist. Kokku laoti need [[lubimört]]i kasutades<ref name=raekoda9/>. [[1403]]. aastal tahuti kivid ning ehitati kaaristu, võlve kandvad piilarid, aknapõsed jm<ref name="Masso 80"/>. Kaaristu piilarid ja Tallinna ehitusstiili arengus olulist osa etendanud fassaadi läänelõigus paiknev peaportaal ehitati Ghercke otsesel osavõtul<ref name=Reference378>Eesti kunsti ajalugu, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, lk. 378</ref>. Eeskujuks oli portaalimeistrile [[Toomkirik]]u väiksem lõunaportaal<ref name="lk56-57"/>. On teada, et kivitahuja Yckmele valmistas sambad veinikeldri tarvis ja 200 plokki hoone välisnurkade jaoks. Meister Keyzner, üks arvuka kivitahujate pere esindajaist, valmistas aknad. Gherckele ja ta kahele abilisele maksti peaportaali ehitamise eest 5 [[Riia mark]]a (1 Riia mark kaalus 207,8 g [[hõbe]]dat).
 
[[1404]]. aasta lõpuks saadi ehitustööd valmis. Maksti ära meistritele, kes olid paika pannud katusekivid, klaasinud aknad ja koristanud ehitusprahi. Jõulupühi tähistas raad uues hoones. Ehitamine oli kestnud kaks ja pool aastat. Märkimisväärne on see, et ehitajad olid töötanud ainult suvel<ref name="Masso 80"/><ref name="Rannu 35"/>. Veel mitu sajandit pärast ehitust kattis seinu valge lubjavõõp, mis jättis puhtaks siledad raidkivikonstruktsioonid<ref name=raekoda9/>. Ehitustööd jätkusid aga hiljemgi: remonditi katust ja torni, vahetati aknaklaase, laoti üles ahjud, tehti ümber trepiastmed<ref name="lemill.net">[http://lemill.net/content/webpages/tallinna-raekoda Tallinna raekoda], lemill.net, vaadatud 28. juulil 2013</ref>.
90. rida:
 
[[Pilt:Tallinna raekoda; vaadatuna Voorimehe ja Kullassepa tänava nurgalt. (AM 8544 34 F 10170).jpeg|pisi|left|Tallinna raekoda, 1885–1890]]
[[1651]]–[[1652|52]]–52 viidi raekoja peasissepääs barokkarhitektuurile iseloomulikult üle hoone keskossa. Peaportaal suleti. Raekoja esinduslikkust ja omapära esiletoonud kaaristu ning keldri ja esimese korruse aknad müüriti kinni. Kodanikesaal jaotati kaheks korruseks ja tükeldati eraldi ruumideks<ref name=raekoda5/><ref name="Masso 80"/>. 1860. aasta paiku ehitati nelinurksed aknad ümber teravkaarseiks<ref name="Masso 80"/>.
 
[[1944]]. aastal toimunud pommirünnakus ([[Märtsipommitamine]]) süttis raekoja tornikiiver ja hävis. See sai tõukeks raekoja ulatuslike [[restaureerimine|restaureerimistööde]] algusele pärast sõda<ref name=raekoda5/>. [[1952]]. aastal taastati torn. [[1959]]–[[1960|60]] avati taas kaaristu ja kõrvaldati fassaadidelt möödunud sajandi ümberehituste jäljed. [[1971]]–[[1975|75]] (arhitekt [[Teddy Böckler]], sisearhitektid [[Leila Pärtelpoeg]] ja [[Udo Umberg]])<ref>[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/tallinna_raekoda1 Tallinna raekoda], entsyklopeedia.ee, vaadatud 6. juulil 2013</ref> vabastati raekoja sisemus hiljem ehitatud vaheseintest ja -lagedest ning taastati raekoda Tallinna esindushooneks.<ref name="Masso 80"/>
120. rida:
=== Raekoja torn ===
[[Pilt:Tallinna Raekoja tuulelipud.jpg|pisi|Tallinna Raekoja tuulelipud]]
Raekoja torn ehitati ühes raekojaga aastatel 1402–14041402–04. Algselt oli tornil gootipärane püramiidjas kiiver. [[1627]]. aastal asendati see hilisrenessanss-stiilis kiivriga, mis on 26 meetrit kõrge. Raekoja torni kõrgus kaaristu alaosast tippu on 64 meetrit<ref>[http://et.advisor.travel/poi/6311 Tallinna raekoda], et.advisor.travel, vaadatud 8. juulil 2013</ref>.<ref name="Tallinna raekoda">[http://veeb.tallinn.ee/raekoda/uus/index.php?id=10 Tallinna raekoda], veeb.tallinn.ee, vaadatud 28. juulil 2013</ref>
 
Raekoja torni saab üles ronida ja [[Tallinna vanalinn]]a teise nurga alt vaadata. Päris tornikupli servani, kust paistab piire, ei pääse, üksnes esimeste akendeni (täpselt tornikellani). Pooltel akendel on ees metallvõrk, ülejäänutel trellid. [[Trepp]] on järsk, aga kuna torn pole kõrge, siis pole see probleem. Lähedalasuva restorani [[Olde Hansa]] köögist levib trepikotta piparkoogi lõhn<ref>[http://raitjamarin.wordpress.com/2012/06/25/raekoja-torn/], raitjamarin.wordpress.com, vaadatud 27. juulil 2013</ref>. Kitsas trepp võimaldab tulla-minna vaid ühel külastajal. Niisiis pole ühelt küljelt teisele saamine kõige lihtsam, ent trepiorvad annavad vahepeal võimaluse mõni kiirem või teises suunas liikuv külaline mööda lasta. Tornitrepil on 115 astet<ref>[http://www.tallinncity.ee/1260788/sada-viisteist-astet-viivad-kulalise-raekoja-torni Sada viisteist astet viivad külalise raekoja torni], www.tallinncity.ee, vaadatud 27. juulil 2013</ref>. Kellarõdu asub 34 meetri kõrgusel<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=123085637705370&id=386222197847 Tallinna raekoda facebookis], facebook.com, vaadatud 27. juulil 2013</ref>. Tornis saab tutvuda kirjutistega torni ajaloost, tänapäevast ja Vanast Toomast<ref>[http://www.ohtuleht.ee/92852 Raekoja torn ootab külalisi], Õhtuleht, vaadatud 27. juuli 2013</ref>.
130. rida:
==Sisustus==
 
Mida olulisem on ruum, seda luksuslikum on selle sisustus. Raesaali seinu katsid vanasti [[maal]]id ja piltidega [[seinavaip|seinavaibad]], mis erinesid praegustest. Keskaegsest kallihinnalisest mööblist on säilinud tähelepanuväärsed raepingid <ref name="Hahn 26">K.R. Hahn, 2001, lk. 26</ref> (üks u. 1370. aastaist pärinevate võrejate külgleenidega ja 15. saj. alguses valmistatud medaljonidega kaunistatud seljatoega, teine 15. sajandi alguses nikerdatud reljeefkülgleenidega), [[Justitia]] figuuriga ([[1629]]) ja linna vapiga raidreljeefid ([[1652]]), manitsustahvel ([[1651]]), 8 kohtumõistmisteemalist lünetimaali <ref>1667, Johann Aken</ref>, nikerdfriis <ref>1667–96, Elert Thiele, Joachim Armbrust</ref> ja 6 kroonlühtrit (17. saj. II pool).<ref name="Eesti Entsüklopeedia"/>
 
[[1667]]. aastal kaeti raesaali lääne- ja idaseina põhjapoolsed lõigud nikerdatud puitfriisiga, mille elegantselt keerduvasse palmikvääti kombineeriti osavalt jahistseenid ja muud nikerdatud figuraalsed reljeefid<ref name=lk123>Eesti kunsti ajalugu, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, lk 123</ref>. Friisi 12 osa valmistas meister [[Elert Thiele]], kes Tallinna kodanikuks sai [[1661]] ja suri [[1674]]<ref name=lk123/><ref name="Rannu 36">Rannu J., 1983, lk. 36</ref>. Ülejäänud 8 friisitahvlit lõpetas pärast tema surma muude kaunistustööde kõrvalt [[Joachim Armbrust]] (elas Tallinnas alates [[1692]], suri umbes 1703). Need paigutati saali lääne- ja idaseina lõunapoolsetesse lõikudesse. Armbrust kujundas oma friisi kõrgbarokselt lopsaka ja volüümse lillornamendiga<ref>Eesti kunsti ajalugu, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, lk. 124</ref>. Friiside kohal asub 8 piibliteemalist maali, mille autor on lüübeklane [[Johann Aken]] (surnud [[1689]] [[Riia]]s)<ref name=Reference378/><ref name="Rannu 36"/>. Raad tellis need raesaali lünetiväljade katteks. Maalide keskne teema on kohtumõistmine ([[Saalomoni]] kohus, [[Kristus]] [[Pilaatus]]e ees, [[Simson]] ja [[Delila]], [[Seeba kuninganna]] jt.)
136. rida:
Traditsioon maalida raekodadesse moraliseerivaid kohtumõistmisteemalisi kompositsioone pärineb [[Madalmaad]]est, kus seda praktiseeriti juba 13. sajandil. Sujuv valguse ja varju vaheldus ning särav ja soe koloriit on Tallinna raekoja istungitesaali tänini kaunistavate Akeni maalide peamisi võlusid<ref name=Reference378/>. Kuid ka jõuliste figuuride käsitluses ja kompositsioonis esines Aken oskusliku meistrina. Maalides mõnevõrra ilmnev hollandi ja flaami kunsti ([[Rubens]], [[Rembrandt]]) mõju süvendab ettekujutust J. Akenist kui meistrist, kes oli kursis oma kaasaegse kunsti saavutustega. Raekoja maalid ei ole kvaliteedilt ja maneerilt võrdselt head. “Seeba kuninganna” ning “Kristus teenarirahaga” on ülejäänuist kohati tunduvalt nõrgemad ning nende maalimaneer reedab teiste maalijate, tõenäoliselt meistri abiliste kätt.<ref>Eesti kunsti ajalugu, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut lk. 120</ref>
 
Eriline väärtus on meie päevini säilinud bürgermeistrite pingi külgtugedel. [[14. sajandist]] pärineva pingi külgleenil on kujutatud [[Tristan]]i ja [[Isolde]] kohtumine ning [[Simson]]i võitlus lõviga. 15. sajandist pärineva pingi otsatoed on kaunistatud [[Taavet]]i ja [[Koljat]]i võitlust kujutava stseeniga ning stseeniga, kus Delila lõikab maha Simsoni juuksed. Viimane reljeef kujutab [[Aristoteles]]e sattumist nõiduslikku [[Phyllis]]e võrku.<ref name="Rannu 36"/>. Phyllis ajanud Aristotelesel pea nii segi, et see lubanud tal enda seljas isegi ratsutada. Selle pildiga tahetakse mõista anda, et naiselik kavalus teeb vahel ka kõige võimatumavõimatugi võimalikuks. Muuseas tõlgendatakseon seda kujutist mõnikordtõlgendatud ka nii, et teguükskord olevat jutukajutukas raehärraga, kesraehärra rae istungilsaladused oma saladused naisele välja lobiseblobisenud. Et teda karistada ja häbistada, sunniti teda oma naisele hobuseks olema.<ref name="Hahn 26"/> Hiljem on liidetud kaks skulptuuri: “[[Ristija Johannes]]e pea” ja “[[Veronika]] rätt”. Nende autor on [[Clawes Sittow]], tuntud maalikunstniku [[Michel Sittow]]i isa.
 
Raekojas on kõik raiutud kividetailid (sambad, kaared, mõned kivid) ja puunikerdused värvitud ja kullatud. Allegoorilised moraliseerivad süžeed kujutavad truudust ja salakavalust, nõrkust ja jõudu, mehisust ja õiglust. Sama eesmärk on ka raehärrade jaoks mõeldud manitsustahvlil: “Aastal 1651. Raehärra, kes sa ka ei oleks, astudes raekotta ametitalitluseleametitalitusele, heida ära selle ukse ees kõik eraelu ärritused: viha, ülekohus, vaen, sõprus, meelitused; ühiskonnale alista oma isik ja mure, sest nii, kuinsgu sina oled teistele õiglane või ebaõiglane, nõnda esined sina ka Jumala kohtu ees kohtualusena.”
 
Raekoja ruume kasutati erinevatekseri otstarveteks. Peale raeistungite korraldati siin mitmesuguseidseal pidustusi ja teatrietendusi. Keldrikorrusel asusid laoruumid ja veinikelder, esimesel korrusel arkaadkäigu taga oliolid kaubasaal ja piinakamber. Põhiruumid olid teisel korrusel; siin asusid kodanikesaal, raesaal, kämmerei, varakamber ja raeköök. Raekoda köeti keldrikorrusel asunud [[kalorifeer]]i – õhusoojendi – abil.<ref name="Rannu 35"/>
 
Tallinna raekojas, mis restaureeriti aastatel 1971–1975, toimuvad praegu pidulikud vastuvõtud, teatrietendused ja kontserdid.<ref name="Rannu 36"/>. Esimesel korrusel saab raekoja külalisteraamatute abil ülevaate kuulsatest külalistest, kes raekojas aegade jooksul on käinud. Nende hulgas, kelle autogramme näha saab, on [[Venemaa]] viimane keiser [[Nikolai II]], ja [[Suurbritannia]] kuninganna [[Elisabeth II]] jpt. Keldris ootab külastajaid Vana Toomas aastast 1530 ning ajaloolised maketid linnamüürist, -väravatest ning muudestja keskaegsetest hoonetest. Pööningul on väljas 2002–20032002–03. aastateaasta kaevetööde käigus leitud leiud uudistamiseks väljas.<ref>[http://www.tallinn.ee/est/Tallinna-Raekoda-eksponeerib-ponevaid-pooninguleide Tallinna raekoda eksponeerib põnevaid pööninguleide], tallinn.ee, vaadatud 28. juuli 2013<name="pööninguleiud"/ref>
 
===Tallinna rae piltvaibad===
[[Pilt:Tallinna raevaiba detail 1.JPG|pisi|Tallinna raevaiba detail]]▼
{{vaata|Tallinna rae piltvaibad}}
[[1547]] lasi Tallinna raad Raekoja seinte tarbeks kududa seina- ja pingivaibad. Vaibad on kootud looduslike tekstiilivärvidega värvitud villasest[[vill]]asest lõngast[[lõng]]ast. Need valmistati Madalmaades Enghieni linnas. Piltvaipadel on kujutatud Piiblist tuntud kuningas[[Madalmaad]]es [[SaalomonEnghien]]i loo motiividlinnas. Kõigile vaipadele on tellija tunnusena sisse kootud kolm [[Tallinna vappivapp]]i, vappide kohal on kudumise aasta 1547. Alates [[1937]]. aastast kuuluvad vaibad Tallinna Linnamuuseumi varade hulka. Raekojas paiknevad nende koopiad.▼
▲[[Pilt:Tallinna raevaiba detail 1.JPG|pisi|Tallinna raevaiba detail]]
▲[[1547]] lasi Tallinna raad Raekoja seinte tarbeks kududa seina- ja pingivaibad. Vaibad on kootud looduslike tekstiilivärvidega värvitud villasest lõngast. Need valmistati Madalmaades Enghieni linnas. Piltvaipadel on kujutatud Piiblist tuntud kuningas [[Saalomon]]i loo motiivid. Kõigile vaipadele on tellija tunnusena sisse kootud kolm Tallinna vappi, vappide kohal on kudumise aasta 1547. Alates 1937. aastast kuuluvad vaibad Tallinna Linnamuuseumi varade hulka. Raekojas paiknevad koopiad.
 
Seitse Tallinna raekoja piltvaipa tellis Madalmaadest raehärra [[Arent Pakebusch]]. Ta maksis ette maksnud 150 marka. Pärast vaipade valmimist [[1548]]. aastal tasus ta veel 341,5 marka ja 4 killingit. Kahel üle kaheksa8 meetri pikkusel piltvaibal on kujutatud [[Vana Testament|vana testamendi]] sündmusi Iisraeli[[Iisrael]]i riigi kuldaja kuninga Saalomoni elust. Viiel lühemal pingivaibal on värvirohked taimeornamendid[[taimornament|taimornamendid]]. Vaibad pandi raekoja saali vaid eriti pidulikel puhkudel. Kaunis [[tapeet]] elavdas ruumi ja muutis ühtlasi tuuletõkkeplaadi ülesandeid täites rõsked kiviseinad soojemaks.
 
Tallinna raekoda tellis [[Oxford]]ist firmaltettevõttelt Hines of Oxford keskaegsete [[gobelään]]ide koopiad. Elvira Liiver HolmströmHolmströmi sõnul on ime, et kõik gobeläänid on tänaseni säilinud. [[1909]]. aastal tahtis linnavaolinikustlinnavolinikust ärimees [[Albert Koba]] vaibad maha müüa ningja saadud raha eest kooli või haigla ehitada. Sõda vaipade saatuse üle jõudis Tallinna lehtede[[ajaleht]]ede esikülgedelt isegi [[Riia]] ja [[Peterburi]] ajakirjandusse[[ajakirjandus]]se. Avalikkuse survel vaipu ei müüdud.
 
Esimese maailmasõja ajal viidi vaibad pitseeritud kastis Moskvasse[[Moskva]]sse. Tänu [[Jaan PoskalePoska]]le naasid need koos [[Tartu rahugarahu]]ga Eestisse. Linnamuuseumi varade hulgas on vaibad 1937. aastast.<ref>[http://wwx.postimees.ee/200204/esileht/siseuudised/tallinn/127101.php Raesaali pidurüü], Postimees, Raesaali pidurüü, 20. veebruar 2004</ref>
 
== Raad ==
{{vaata|Tallinna raad}}
[[Pilt:Tallinna vapp Tallinna raekoja seinal 20090618 by Ahsoous.jpg|pisi|Tallinna vapp Tallinna raekoja seinal]]
Juba [[1248]]. aastal kinnitas [[Taani kuningas]] [[Erik IV]] Tallinnale [[LübeckiLüübeki linnaõigus]]e, millele toetudes alustas raekojas tööd hansakaupmeeste seast valitud [[Tallinna raad]]. Selle sammugaSellega astus Tallinn [[Euroopa]] õigusruumi. Linnavalitsus töötas raekojas kuni [[1970]]. aastani. TänaseniTänapäevani munitsipaalomandis olev maja täidab oma ajaloolist funktsiooniülesannet linna esindushoonena.<ref name=raekoda5/>▼
 
Üks kõige olulisemaidolulisimaid vabalinna privileege oli luua linnanõukogu ehk magistraat. Magistraadi ülesandeksülesanne oli “järgida linna kasu ja hüvangut”. Raad andis välja seadusi[[seadus]]i, sõlmis kokkuleppeid, tal oli oma [[pitsat;]]. raadRaad müntis [[raha]], määras inimesi ametisse, pidas järelvalvetvalvas korra ja kaubanduse üle kogu linnas, käsutas linna vara, juhatas linna kaitset, korraldas kindlustuste ehitamist ningja sõjaväe ülalpidamist, pidas kohut ningja jälgis kohtuotsuste täitmist. Raad pööras tähelepanu linlaste olmele ja nende väljanägemisele,<ref name="Rannu 33"/> ning võttis vastu riietusreglemendid. Raekojas otsustati kõik tähtsamad küsimused: kui mitu uut torni linnamüüri ehitatakse, mis juhtub teolt tabatud varastega, mitu pulmakülalist kaupmees oma pulma tohib kutsuda ja mitu {{kas|puuda}} kuldehteid võibtohib kanda [[kullassepp|kullassepa]] naine.<ref name="Hahn 22"/>. Rae ülesanne oli linna rahvusvaheline esindamine: rahvusvahelisel areenil – lepingute[[leping]]ute sõlmimine välismaiste valitsejate ja linnadega, hoolitsemine Tallinna kohustuste täitmise eest Hansa liidu liikmena ja osalemine hansapäevadel, kaubandusläbirääkimiste pidamine, oma kodanike huvide kaitsmine välismaal, õiguslikkuseseaduslikkuse ja korra tagamine ning, linna kaitsevõime eest vastutamine, arvepidamine linna kinnisvarade[[kinnisvara]] üle, kodanikumaksude ja muude maksude[[maksud]]e kogumine, osaline arvepidamine kirikute ja [[seek]]ide tulude ja kulude üle jne. Raad pidas linna arve-, rendise-, kinnistu- ja kodanikeraamatuid. Lisaks tuli pidada kirjavahetust teiste sise-võimukandjatega ja välismaiste võimukandjatega,ning vaadata läbi linnakodanike palveid ja kaebusi.<ref name=raekoda38>[http://veeb.tallinn.ee/raekoda/uus/index.php?id=38 Tallinna raekoda], tallinn.ee, vaadatud 20. juuni 2013</ref>. Raad oli seega kõrgeim linnavõim.▼
▲Juba 1248. aastal kinnitas Taani kuningas [[Erik IV]] Tallinnale [[Lübecki linnaõigus]]e, millele toetudes alustas raekojas tööd hansakaupmeeste seast valitud raad. Selle sammuga astus Tallinn Euroopa õigusruumi. Linnavalitsus töötas raekojas kuni 1970. aastani. Tänaseni munitsipaalomandis olev maja täidab oma ajaloolist funktsiooni linna esindushoonena.<ref name=raekoda5/>
 
▲Üks kõige olulisemaid vabalinna privileege oli luua linnanõukogu ehk magistraat. Magistraadi ülesandeks oli “järgida linna kasu ja hüvangut”. Raad andis välja seadusi sõlmis kokkuleppeid, tal oli oma pitsat; raad müntis raha, määras inimesi ametisse, pidas järelvalvet korra ja kaubanduse üle kogu linnas, käsutas linna vara, juhatas linna kaitset, korraldas kindlustuste ehitamist ning sõjaväe ülalpidamist, pidas kohut ning jälgis kohtuotsuste täitmist. Raad pööras tähelepanu linlaste olmele ja nende väljanägemisele,<ref name="Rannu 33"/> võttis vastu riietusreglemendid. Raekojas otsustati kõik tähtsamad küsimused: mitu uut torni linnamüüri ehitatakse, mis juhtub teolt tabatud varastega, mitu pulmakülalist kaupmees oma pulma tohib kutsuda ja mitu {{kas|puuda}} kuldehteid võib kanda kullassepa naine.<ref name="Hahn 22"/> Rae ülesanne oli linna esindamine rahvusvahelisel areenil – lepingute sõlmimine välismaiste valitsejate ja linnadega, hoolitsemine Tallinna kohustuste täitmise eest Hansa liidu liikmena ja osalemine hansapäevadel, kaubandusläbirääkimiste pidamine, oma kodanike huvide kaitsmine välismaal, õiguslikkuse ja korra tagamine ning linna kaitsevõime eest vastutamine, arvepidamine linna kinnisvarade üle, kodanikumaksude ja muude maksude kogumine, osaline arvepidamine kirikute ja [[seek]]ide tulude ja kulude üle jne. Raad pidas linna arve-, rendise-, kinnistu- ja kodanikeraamatuid. Lisaks tuli pidada kirjavahetust teiste sise- ja välismaiste võimukandjatega, vaadata läbi linnakodanike palveid ja kaebusi.<ref name=raekoda38>[http://veeb.tallinn.ee/raekoda/uus/index.php?id=38 Tallinna raekoda], tallinn.ee, vaadatud 20. juuni 2013</ref> Raad oli seega kõrgeim linnavõim.
 
Alguses kuulusid rae koosseisu vaid raehärrad[[raehärra]]d – nõunikud, kes valiti kaupmeeste[[kaupmees]]te seast. 13. sajandi teisest poolest oli raeistungite eesotsas kaks bürgermeistrit. Raehärrade arv ei olnud püsiv, 16. sajandi lõpul oli neid 14<ref name="Rannu 34"/>. Üldiselt kõikus raehärrade arv 19 ja 25 vahel.<ref name=raekoda38/>.
 
Raehärrade eesotsa kuulusid tolleltol ajal neli4 bürgermeistrit<ref name="Rannu 34"/>. Hiljemalt 16. sajandi keskpaigast kuulus rae koosseisu ka [[sündik]]. Lisaks oli rae teenistuses palgalisi, kes ei kuulunud rae koosseisu –: kirjutaja, kohtuteenrid, majahoidja jne. Rae töövormiks olid istungid, mida reeglina peeti raekojas, turuplatsi (praeguse Raekoja platsi) ääres asuvas kirjutajatoas või [[Pühavaimu kirikuskirik]]us, midakus kasutati katoimusid raeliikmete ühisteühised jumalateenistuste läbiviimiseks[[jumalateenistus]]ed<ref name=raekoda38/>. Üks bürgermeistritest, reeglina kõige kogenum ningja parim seadustetundja, oli eesistuja, kes juhatas raeistungeid täpselt ühe aasta jooksul. Sellele kõrgele ametipostile asudes küsis eesistuja tingimata teistelt raehärradelt, kas nad on tema kandidatuuriga nõus.<ref name="Rannu 34"/>
 
Raad tegutses aasta kaupa kahes vahetuses: korraga olid ametis vaid pooled raeliikmed, kes moodustasid nn. istuva e.ehk istungeid pidava rae (''sitzender Rat''). Aastaks tagasi tõmbunud osa raest nimetati vanaks või puhkavaks raeks (''alter Rat''). Kuna algselt oli raehärra amet auamet, oli raehärradel istungitest vaba aastat vajalikvaja oma elu- ja majandustegevusemajanduse korraldamiseks. Siiski võtsidosalesid “vana rae” liikmed osa oluliste otsuste langetamisestlangetamises või täitsid tähtsamaid avalikke ameteid nagu, näiteks arveraamatupidaja (kemmerer, Kämmerer) või Pühavaimu seegi eestseisja.<ref name=raekoda38/>
 
Rae koosseisu valiti vaid laitmatu mainega kaupmehi. Raehärra amet oli eluaegne, raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust[[abielu]]st ningja omama kinnisvara Tallinna piires, kuid ei tohtinud ta teenida elatist käsitööga, s.t. pidi kuuluma kaupmeeste hulka. Vältimaks võimu kuritarvitamist, ei valitud rae kosseisu korraga vendi, ega isa ja poega; valimiste juures ei tohtinud viibida aga kandidaadi sugulased ega hõimlased.<ref>Raisma M., 2004, lk 19</ref>. Valimised määrati tavaliselt toomapäevaks, [[20. detsember|20. detsembriks]] (Seeja see võib olla põhjus, miks raekoja tuulelipp kannab nime Vana Toomas). Raekoja uksed suleti ningja bürgermeister teatas kandidaatide nimed (igale positsioonile kandideeris kaks inimest). Asi otsustati salajasel hääletusel, vajalik oli absoluutne häälteenamus. Pärast valimisi avati raekoja uksed ningja kogu raad kogunes raekoja avatud akende juurde. Valju häälega teatas eesistuja uute raehärrade nimed, väljakule kogunenud linlased aga tervitasid neid.<ref name="Rannu 34"/>▼
13. sajandi teisest poolest oli raeistungite eesotsas kaks bürgermeistrit, raehärrade arv aga varieerus 19 ja 25 vahel.
▲Rae koosseisu valiti vaid laitmatu mainega kaupmehi. Raehärra amet oli eluaegne, raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning omama kinnisvara Tallinna piires, kuid ei tohtinud ta teenida elatist käsitööga, s.t. pidi kuuluma kaupmeeste hulka. Vältimaks võimu kuritarvitamist, ei valitud rae kosseisu korraga vendi, isa ja poega; valimiste juures ei tohtinud viibida aga kandidaadi sugulased ega hõimlased.<ref>Raisma M., 2004, lk 19</ref> Valimised määrati tavaliselt toomapäevaks, 20. detsembriks (See võib olla põhjus, miks raekoja tuulelipp kannab nime Vana Toomas). Raekoja uksed suleti ning bürgermeister teatas kandidaatide nimed (igale positsioonile kandideeris kaks inimest). Asi otsustati salajasel hääletusel, vajalik oli absoluutne häälteenamus. Pärast valimisi avati raekoja uksed ning kogu raad kogunes raekoja avatud akende juurde. Valju häälega teatas eesistuja uute raehärrade nimed, väljakule kogunenud linlased aga tervitasid neid.<ref name="Rannu 34"/>
 
Igal vabal linnal oli õigus münte[[münt]]e vermida. Müntimine toimus ainult rae korraldusel. Selleks oliolid linnal oma mündikoda ja mündimeister. Keskajal paberraha veel ei tuntud, kasutusel olid ainult mündid. Iga münt oli just niipalju väärt, kui oli väärt temas sisalduv metall.<ref name="Hahn 22"/>
 
===Tallinna raad kui iseseisva linna sümbol===
178. rida ⟶ 175. rida:
Maahärra vahetumine ei toonud reeglina kaasa olulisi muudatusi rae tegevusse. Eraldi vahepeatüki Tallinna omavalitsuse ajaloos moodustab aga nn. asehaldusaeg, mil keisrinna [[Katariina II]] [[1785]]. a. linnadeseadus – nn. armukiri linnadele – asendas rae kui linnavalitsuse ajutiselt linnaduumaga. Rae endised funktsioonid taastas [[1796]]. aastal keiser [[Paul I]].
 
Murranguline etapp Tallinna linnaomavalitsuselinnavalitsuse ajaloos algas [[26. märtsilmärts]]il [[1877]], kui keiser [[Aleksander II]] ukaasiga[[ukaas]]iga kehtestati Balti linnades [[1870]]. aasta VeneVenemaa üldine linnaseadus. Raad asendati valitava volikogu (duuma) ja linnaametiga (uprava). Linnavolikogu valis ka linnapea. Esimesed Tallinna linnavolikogu valimised toimusid [[24.- november|24.]]–[[25. november|25. novembril]] 1877. Uue volikogu esimene istung peeti [[22. detsember|22. detsembril]] 1877; esimeseks linnapeaks valiti sel istungil [[Oscar Arthur von Riesemann]]. Raad jäi püsima vaid kohtuasutusena.
 
[[9. juuliljuuli]]l [[1889]] kehtestati Balti provintsides VeneVenemaa [[1864]]. aasta kohtuseadus, millega Tallinna raad likvideeriti. Rae viimane pidulik istung peeti [[17. novembrilnovember|17. [[1889novembril]] 1889.<ref name=raekoda38/>
 
Raad on magistraadi lühem vorm. See tähendas keskajal vabade linnade eesotsas seisvat kogu.<ref name="Rannu 33"/> Tallinna linnaomavalitsuse ehk rae tekkeaeg ei ole täpselt dateeritav. Selle võiks paigutada 1230-ndatesse aastatesse, mil juba olemasolevasse kindlustatud eestlaste asulasse ja selle ümbrusesse hakkasid kogunema taani, saksa, skandinaavia ja slaavi päritolu käsitöölised-kaupmehed. Esimest korda mainitakse Tallinna raadi (consilium consulum civitatis) Taani kuninga [[Erik IV]] 15. mail [[1248]] antud ürikus, millega Tallinnale kinnitatakse [[Lübecki õigus]]e kasutamise luba. Eeskujuks olid Lüübeki (Lübecki) kodanike õigused. Siitpeale jäi Tallinna raad ligi kuueks ja pooleks sajandiks pea kõiki linnaelu valdkondi juhtivaks institutsiooniks.<ref name="Rannu 33"/><ref name=raekoda38/>
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_raekoda"