Baldur von Schirach: erinevus redaktsioonide vahel

17–aastaselt tutvus Schirach [[1925]]. aastal [[Adolf Hitler]]iga ja temast sai Hitleri veendunud pooldaja. Saanud täisealiseks, astus ta [[25. august]]il [[1925]] [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistlikusse Saksa Töölisparteisse]] (NSDAP). [[1928]]. aastal sai temast Natsionaalsotsialistliku Saksa Üliõpilasliidu (''Nationalsozialistischer Deutscher Studentenbund'') juht. [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1931]] nimetati ta NSDAP noorsoojuhiks (''Reichsjugendführer'') ja ta sai ''SA-Gruppenführer''i auastme.<ref>http://www.dhm.de/lemo/html/biografien/SchirachBaldur/</ref> [[17. juuni]]l [[1933]] nimetas Hitler ta Saksa Riigi noorsoojuhiks (''Jugendführer des Deutschen Reiches''). Talle allusid [[Hitlerjugend]] ja teised natsionaalsotsialistlikud noorteorganisatsioonid.

 

 

Baldur von Schirachil oli mõjukaid vastaseid, kes punusid tema vastu intriige ja levitasid tema kohta kuulujutte. Ta vabastati Saksa Riigi noorsoojuhi ametist ning [[7. august]]il 1940 määrati ta [[Viin]]i [[gauleiter]]iks. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpus varjas ta ennast [[Tirool]]is Richard Falki nime all, kuid andis ennast [[5. juuni]]l [[1945]] liitlastele üles. [[Nürnbergi protsess]]il mõisteti Schirach [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1946]] 20 aastaks vangi.<ref>http://www.holocaustresearchproject.org/holoprelude/bvs.html</ref> Põhiliselt süüdistati teda selles, et Viini gauleiterina oli ta vastutav 185 000 [[juudid|juudi]] deporteerimise eest. Schirach vabastati pärast karistuse kandmist [[30. september|30. septembril]] [[1966]]. [[1967]]. aastal avaldas ta mäletusteraamatu "Ich glaubte an Hitler" ("Ma uskusin Hitlerisse").