Baskerville'ide koer: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandatud
Parandatud
17. rida:
Esmakordselt ilmus jutustus ajakirjas [[The Strand Magazine]] [[1901]]. aasta augustist kuni [[1902]]. aasta aprillini. Raamatuna avaldas "Baskerville'ide koera" esimesena [[25. märts]]il 1902 kirjastus George Newnes Ltd. [[Inglismaa]]l.
 
[[1990]]. aastal avaldatud edetabelis "[[The Top 100 Crime Novels of All Time]]" (UK Crime Writers Association) asus teos 32. kohal.<ref>[http://www.librarything.com/bookaward/Top+100+Crime+Novels+of+All+Time+-+UK+Crime+Writers%27+Association Book awards: Top 100 Crime Novels of All Time.] UK Crime Writers' Association. LibraryThing</ref> Prantsuse ajaleht [[Le Monde]] valis selle [[1999]]. aastal [[Le Monde'i sajandi 100 raamatut| sajandi 100 parima raamatu hulka]].
 
Jutustus põhineb [[Dartmoor]]is tuntud üleloomuliku [[must koer|musta koera]] lool.<ref>Sally Barber, Chips Barber. Dark and Dastardly Dartmoor. Obelisk Publications 1988, 1990, lk 3. (ISBN 0-946651-26-4.)</ref>
23. rida:
== Sisu ==
 
Jutustuse sündmused toimuvad [[1880. aastad|1880. aastate]] teisel poolel, oletuslikult [[1889]]. aastal. Sündmustik algab ja lõpeb [[London]]is, Holmesi kodus Baker Street 221-b. Kesksed sündmused toimuvad Edela-Inglismaal [[Devoni krahvkond|Devoni krahvkonnas]] [[Dartmoor]]is Grimpeni külas Baskerville Hallis ning neid ümbritseval [[nõmm]]el ja [[raba]]l. Loo sündmustikku antakse edasi läbi doktor Watsoni silmade.<ref>[http://www.sparknotes.com/lit/hound/facts.html Hound of the Baskervilles: Key Facts] SparkNotes</ref>
 
Romaani alguses jutustab doktor James Mortimer Baskerville'ide suguvõsa needustneedusest, mille järgi hiiglaslik ja pimeduses hiilgav [[põrgukoer]] tapab suguvõsa meesliikmeid. Mõne kuu eest oli [[baronet]] Charles Baskerville surnud salapärastel asjaoludel: ta oli hilja öösel väljas olnud ja kedagi oodanud, kuid näinud siis midagi nõnda hirmsat, et oli saanud [[südamerabandus]]e ja selle kätte surnud. Tema surnukeha ümber oli näha hiiglasliku [[koer]]a jälgi.
 
Pärast onu Charles Baskerville'i salapärast surma naaseb söör Henry Baskerville [[Kanada]]st peremõisa. Peagi on ka tema elu ohus<ref>[http://www.schoolbytes.com/summary.php?id=381 The Hound of the Baskervilles] Schoolbytes</ref>. Ta saab kirja, milles teda hoiatatakse hoiduma nõmmest eemale. Holmes püüab kindlaks teha kirja koostajat, kuid ei suuda seda. Ta otsustab minna koos doktor Watsoniga Henryle appi Baskerville Halli.
31. rida:
Henry ei usu eriti legendi põrgukoerast, aga Holmes usub, et asi on tõsine. Ta liigub ümbruskonnas ringi ja kogub teavet.
 
Naaber Jack Stapleton kutsub söör Henry üheksühel õhtuksõhtul endale ja oma õele külla. Samaks õhtuks kutsub Holmes endale appi inspektor Lestrade'i Londonist. Holmes, Watson ja Lestrade jäävad Stapletonide maja lähedale varitsema ja kui Henry hilisõhtul koju läheb, näevad nad hiiglaslikku hiilgavate lõugadega peletist teda jälitamas. Holmes laseb selle maha, enne kui see Henryle suuremat viga saab teha, ja selgub, et see on hiigelkoer, kelle pea on kokku määritud pimeduses hiilgava [[fosfor]]iga.
[[Pilt:Ghost-BlackDog.jpg|pisi|Pimeduses helendav koer]]
Holmes seletab teistele, et Stapleton oli hankinud suure ja tigeda koera ning koolitanud taselle välja inimesi ründama. Pärast seda, kui Henry hakkas koju minema, laskislasknud ta koera lahti ja ässitasässitanud taselle Henryle kallale. Stapleton oli ise Charles Baskerville'i vennapoeg ja Henry Baskerville'i onupoeg ning ta lootis oma sugulased tappa, et seejärel oma isik paljastada ja nende mõis pärida.
 
== Pimeduses helendav koer ==
41. rida:
== Ekraniseeringud ==
 
"Baskerville'ide koera" on paarkümmend korda ekraniseeritud. Esimene film temast valmis juba [[1914]]. aastal, viimased [[21. sajand]]il. Pooltel juhtudel on seda lugu filmitud [[Suurbritannia]]s, aga ka [[Saksamaa]]l on valminudtehtud 5 filmi.
 
[[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] valmis [[1981]]. aastal film "[[Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni seiklused: Baskerville'ide koer]]", milles peaosi mängisid [[Vassili Livanov]] ja [[Vitali Solomin]]. Selle filmi võtted toimusid [[Eesti]]s.
82. rida:
* "Baskerville'ide koer"; Jutustused Sherlock Holmesist. ("[[Eesti Raamat]]" [[1973]]; tõlkijad A. Tann, V. Pedajas, E. Heinaste; lk 117–260)
* "Etüüd punases; Baskerville'ide koer". ("[[Varrak (kirjastus)|Varrak]]" [[1993]]; tõlkijad E. Heinaste, K. Kaer, V. Pedajas ja A. Tann.)
* "Sherlock Holmesi lood. I." ("Varrak" [[2003]]; tõlkijad E. Heinaste, K. Kaer, V. Pedajas ja A. Tann; lk 493–597)
 
== Viited ==