Stefan Batory: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
23. rida:
[[1575]]. aastal ühines aga Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu Poola. [[Rootsi kuningas]] [[Johan III]] aga oli abielus [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt I|Zygmunt I Vana]] teise tütre [[Katarzyna Jagiellonka]]ga.
[[File:Polish-Lithuanian Commonwealth 1582.PNG|pisi|Rzeczpospolita 1582. aastal]]
[[1577]]. aastal vallutas Ivan IV kogu Rzeczpospolita käes olnud Vana-Liivimaa ala. Rzeczpospolita-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, [[1578]]. aastal toimus sõjategevuses pööre, [[1580Võnnu lahing (1578)|Võnnu lahing]].us aastalvõitsid purustatiühiselt tegutsenud Rzeczpospolita ja Rootsi väed Moskva tsaaririigivägesi, vägi1579. aasta sõjaretkes vallutasid Batory väed [[Cesis|VõnnuPolotsk]]i, lähedal1580. Samal aastal vallutasid Rzeczpospolitanad väed[[Velikije Luki]], [[PihkvaVeliž]]i ningja rootsi[[Nevel]]i, kuid ei suutnud vallutada 1581. aastal [[Pihkva]]t. Rootsi väed, samal ajal [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel vallutasid [[Paide]], [[Rakvere]] ja [[Narva]], Liivimaal.
 
[[1582]]. aastal sõlmis [[Moskva tsaaririik]] Rzeczpospolitaga [[Jam-Zapolski vaherahu]] ning [[10. august]]il [[1583]]. Rootsiga [[Pljussa vaherahu]]. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa (endised [[Liivi ordu]] ja [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] ja [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] alad) jäid Rzeczpospolitale. [[Jam Zapolski vaherahu]]ga sai Stefan enda kätte kogu [[Vana-Liivimaa]] lõunaosa, mis liideti [[Rzeczpospolita]]ga ja millest hiljem kujunes [[Liivimaa kubermang]].