Kaugem Austria: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Kategooriad
P Valikulised grammatikaparandused.
6. rida:
'''Kaugem Austria''' või '''Eespoolne Austria''' ([[Saksa keel|saksa]] ''Vorderösterreich'', varem ''die Vorlande'') oli ühine nimi [[Habsburgid]]e varajastele valdustele endises [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabimaa]] hõimuhertsogkonnas [[Saksamaa kuningriik|Saksamaa]] edelaosas, sealhulgas territooriumid [[Alsace]]'i piirkonnas [[Rein]]ist läänes ja [[Vorarlberg]]is.
 
Pärast seda, kui Habsburgide fookus liikus 1278. aasta [[Marchfeldi lahing]]u kiiluvees [[Habsburgi linnus]]elt [[Austria hertsogkond|Austriale]], läks territoriaalne ülemvõim — väljaarvatud(v.a Vorarlbergis) järk-järgult [[Vana Šveitsi konföderatsioon|Šveitsi konföderatsioonile]], samuti [[Prantsusmaa]]le, [[Baieri]]le, [[Württemberg]]ile ja [[Baden]]ile.
 
== Geograafia ==
16. rida:
Habsburgide algsed koduterritooriumid, [[Aargau kanton|Aargau]] koos Habsburgi linnusega ja palju teisi esmavaldusi lõuna pool [[Kõrg-Rein]]i ja [[Bodeni järv]]e, kaotati juba 14. sajandil laienevale Šveitsi konföderatsioonile pärast [[Morgarteni lahing|Morgarteni]] (1315) ja [[Sempachi lahing|Sempachi]] (1386) lahinguid. Neid territooriume ei peetud kunagi Kaugema Austria osadeks — väljaarvatud [[Fricktal]]i piirkond ümber [[Rheinfelden]]i ja [[Laufenburg (Šveits)|Laufenburgi]], mis jäi Habsburgide valdusse aastani 1797.
 
Aastast 1406 aastaniAastatel 14901406–1490 kuulus Kaugem Austria koos Habsburgide Tirooli krahvkonnaga mõiste alla "Ülem-Austria" (''Oberösterreich'', mitte segi ajada tänapäevase [[Ülem-Austria]] [[liidumaa]]ga). Aastatel 1469 kuni 14741469–1474 andis ertshertsog [[Sigismund (Tirooli hertsog)|Sigismund]] suuri osi [[Burgundia hertsogkond|Burgundia]] hertsogile [[Charles Südi]]le pandiks.
 
[[Vestfaali rahu]]ga aastal 1648 sai Sundgau Prantsusmaa osaks. Pärast [[Osmanite sõjad Euroopas|Osmanite sõdu]] julgustati paljusid Kaugema Austria asukaid rändama ja asuma äsjaomandatud [[Transilvaania]] piirkonda, need inimesed said hiljem tunukstuntuks kui [[Doonau švaabid]]. 18. sajandil omandasid Habsburgid mõned väikesed uued Švaabi territooriumid, nagu [[Tettnang]]i aastal 1780.
 
Saksa-Rooma riigi reorganiseerimisega [[Prantsuse revolutsioonisõjad|Prantsuse revolutsioonisõdade]] jooksul anti enamus Kaugemast Austriast, sealhulgas Breisgau, 1801. aasta [[Lunéville rahu]]ga kompensatsioonina endisele [[Modena ja Reggio hertsogkond|Modena ja Reggio]] hertsogile [[Ercole III d'Este]]le, kes siiski kaks aastat hiljem suri. Tema pärija oli tema väimees, ertshertsog [[Ferdinand Karl von Österreich-Este (1754–1806)|Ferdinand Karl von Österreich-Este]], keiser [[Franz II]] onu.
33. rida:
 
* [[Breisgau]] (koos [[Fricktal]]iga), [[Freiburg]]is
* [[Offenburg]]: mitmed paigad tänapäeva [[Ortenaukreis]]is, väljaarvatud(v.a [[Vaba riigilinn|riigilinn]] Offenburg)
* Hohenberg, tänapäeva [[Ostalbkreis]], endine [[Hohenbergi krahv|krahvkond]], [[Rottenburg am Neckar]]is
* Nellenburg, endine maakrahvkond, [[Stockach]]is
52. rida:
Edasi jagunes [[Sise-Austria]] pärusvalduseks (Kärnten ja Steiermark) ning Ülem-Austriaks (Tirool ja Kaugem Austria), mida valitsesid:
 
* [[Friedrich IV (Austria)|Friedrich IV]], Wilhelmi noorem vend, 1406-14391406–1439 (Kaugema Austria [[regent]] aastast 1402)
* [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich V]], Wilhelmi vennapoeg, Sise-Austria valitseja, 1439-14461439–1446 (regent)
* [[Sigismund (Tirooli hertsog)|Sigismund]], Friedrich IV poeg, 1446–1490
 
67. rida:
* [[Ferdinand Karl (Austria-Tirool)|Ferdinand Karl]], poeg, 1632–1662
** oma ema [[Claudia de' Medici]] eestkoste all, 1632–1646
* [[Sigismund Franz (Austria-Tirool)|Sigismund Franz]], vend 1662-16651662–1665
 
Aastal 1665 taasühendati Habsburgide maad lõpuks keiser [[Leopold I]] valitsemise alla.