Kapillaar (anatoomia): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Kapillaarid''' ehk '''juussooned''' ([[ladina keel]]es ains ''vas capillare''; mitm ''vasa capillaria'') on peenimad [[veresoon|vere-]] või [[lümfisoon]]ed, mille [[soonesein]]a moodustavad [[endoteel]] ([[endoteelirakud]]) ja [[basaalmembraan]].<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]", 328:2004.</ref>
Kapilaarides toimivad [[mikrovereringe]] ja [[kapillaarrõhk]]. Normaalse anatoomia ja füsioloogiaga loomadel ei läbista verekapillaarid [[närvikude]].
Kapillaaride ülesanneteks on vere ja koevedelike vahetuse vahendamine, toitainete ja hapniku transport aga ka osalemine [[termoregulatsioon]]is.
40. rida:
Osade, inimese suhtes [[mürkmadu]]deks liigitatavate [[madu]]de hammustus võib inimestel kas raskema või keskmise astme mürgistusseisundeid esile kutsuda. Mürgistuseisund võib tekkida kui süljes leiduvad [[toksiin]]id 'ründavad' kapillaare ja keha vallandab [[immuunvastus]]e, kuid ei jõua õigeaegselt lahustunud kapillaaridest tulenevaid mehhanisme repareerida.<ref>RAE ELLEN BICHELL, [http://www.npr.org/blogs/health/2014/06/10/320302664/from-genes-to-fangs-snake-venom-recipes-remain-mysterious From Genes To Fangs: Snake Venom Recipes Remain Mysterious], veebiversioon (vaadatud 03.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
Verekapillaaride sisenemist närvikoesse ei peeta harilikult normaalseks.
Kapillaaride ja suuremate veresoonte (neo)angiogeneesi peetakse [[vähk (haigus)|vähi]] kasvul oluliseks teguriks.
|