|
Ilmselt esimesena on temperamendi erinevaid tüüpe kirjeldanud [[Hippokrates]] oma kehamahlade teoorias: veri, lima, kollane sapp, must sapp, millel baseerub ka tänapäeval laialt tuntud [[Galenos]]e [[temperamenditüüp]]ide jaotuvus: [[melanhoolik]], [[flegmaatik]], [[sangviinik]], [[koleerik]].
Kuigi temperament on osa inimese [[isiksusestruktuur]]ist ning suuremal või vähemal määral stabiilne ningja kestev afektiivse käitumise süsteem<ref> H.J.Eysenck ''The structure of human personality.'' 1970, Methuen, London</ref> (ja mõningate arvamuste kohaselt temperament ja isiksus kattuvad), sisaldab [[isiksus]] siiski rohkem tunnuseid kui temperament.
==Tundeelu tase==
Oma igapäeva elusIgapäevaelus puutub inimene kokku väga erinevate nähtustega, milledelmillel on tema jaoks erinev tähtsus, sõltuvalt inimese [[huvid]]est, [[võimed|võimetest]], [[väärtushinnang]]utest. Sõltuvalt nähtuse tähendusest, reageerib inimene nähtusele erineva emotsionaalse intensiivsuse ja püsivusega. Osadele inimesteleMõnele on tähtis ainult söök ja mugav diivan, aga sündmused, mis jäävad väljaspoole koduseinu, ei tekita temas emotsionaalset reaktsiooni. Osadele inimesteleTeistele on aga väga olulised sündmused, mis on seotud inimkonna kultuuri, mõtlemise, arenguga. Neil kahel inimgrupil on erinev tundeelu tase:
*pelgalt bioloogiliste vajaduste rahuldamisega piirduv tundeelu tase;
*kõrgintellektuaalsete vajaduste rahuldamisega seotud tundeelu tase.
Nende kahe äärmusliku tundeelu taseme vahele jäävad erinevad tundeelu tasemed, milledemille puhul emotsionaalne reaktsioon kindlustab inimese optimaalse toimetuleku, kuna nii liigliiga madala kui ka liigliiga kõrge tundeelu taseme puhul tekivad inimesel suhtluskeskonnaga kommunikatsiooni probleemidkommunikatsiooniprobleemid.
==Välisviited==
|
