Erinevus lehekülje "Louisenlund" redaktsioonide vahel

Suurus jäi samaks ,  15 aasta eest
Kohe mitte ei usu sellist täheteadust.
P (+da)
(Kohe mitte ei usu sellist täheteadust.)
 
Praegu on puude vahel umbes 50 bautakivi, kuid algselt oli neid rohkem. Paljud neist on üle 2,5 m kõrgused.
 
Pole teada, milleks kivid on püstitatud.
 
Arheoloogiahuviline [[Taani kuningas]] [[Frederik VII]] ostis Louisenlundi külaskäigul Bornholmile [[1851]]. Ta andis kohale nime oma abikaasa [[Louise Rasmussen]]i (krahvinna Danneri) järgi. Too määras koha korrashoiuks iga-aastase toetuse. Praegu kuulub koht ühingule ''[[Jægersprisstiftelsen]]''.
 
==PaleopastronoomiaKivide otstarve==
Kivide otstarve ei ole teada. Kuna paljud kivid on viltu, on üritatud kivide suunda seostada taevatähtedega. Keskne kivi osutab suunda [[tõeline asimuut|asimuudiga]] 51 kraadi, kust [[päikesetõus|päike tõuseb]] [[suvine pööripäev|suvisel pööripäeval]]. [[Paleostronoomia|Paleoastronoomilistesse]] seletustesse tuleb siiski suhtuda ettevaatlikult, sest aja jooksul võivad kivid olla vajunud, kadunud või ka uuest püsit pandud.
Paljud kivid on viltu. Seepärast on [[paleoastronoomia|paleoastronoomid]] üritanud kivide suunda seostada taevatähtedega. Kivide viltust asendit saab siiski seletada sellega, et nad on aja jooksul vajunud.
 
Paleoastronoomide väitel osutab keskne kivi suunda [[tõeline asimuut|asimuudiga]] 51,2 kraadi, kust [[päikesetõus|päike tõuseb]] [[suvine pööripäev|suvisel pööripäeval]].
 
==Fænrisstenen==
Umbes 150 m Louisenlundist lõuna pool [[Gyldenså]] ojas on põhjanõlval ilus suur kivi ilus suur kivi [[Fænrisstenen]]. Kivi pinnal on viis piklikku selgelt inimtekkelist süvendit. Tõenäoliselt on kivi kunagi kasutatud kitsaste esemete lihvimiseks.
 
Kivi pinnal on viis piklikku selgelt inimtekkelist süvendit. Tõenäoliselt on kivi kunagi kasutatud teravate relvade lihvimiseks.
 
==Välislingid==
406

muudatust