Orienteerumiskaart: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
kopipeist
kui üle poole on kopipeist, võib eeldada, et ka ülejäänu sama isiku tehtud on kopipeist
1. rida:
'''Orienteerumiskaart''' on kõige olulisem abivahend [[orienteerumine|orienteerumisspordis]]. See on [[maastik]]u vähendatud kujutis paberil, kus informatsiooni edastamiseks kasutatakse kindlaid [[leppemärk]]e.<ref name="Klaar">Klaar, Tarmo 2010: " Orienteerumisest iseõppijatele" . Printcenter Eesti, Viimsi</ref>
{{mahakirjutatud|allikas=eri kohad}}
Orienteerumiskaart on kõige olulisem abivahend [[orienteerumine|orienteerumisspordis]]. See on [[maastik]]u vähendatud kujutis paberil, kus informatsiooni edastamiseks kasutatakse kindlaid [[leppemärk]]e.<ref name="Klaar">Klaar, Tarmo 2010: " Orienteerumisest iseõppijatele" . Printcenter Eesti, Viimsi</ref>
 
Kaardile on kantud kõik objektid, mida võistleja suudab maastikul liikudes märgata. Kaart kajastab kõiki iseärasusi, mis mõjutavad kaardi kasutamist ning võistleja teevalikut: pinnavorme, maapinda, joostavust (läbitavust), põhilist maakasutusviisi, [[hüdrograafia]]t, [[asustus]]t, ehitisi, teede ja radade võrgustikku jt. maastikul orienteerumist abistavaid objekte. Kaartidel kasutatavad leppemärgid on kokkulepitud rahvusvaheliselt.<ref name="EOL1">{{netiviide | URL = http://www.orienteerumine.ee/kaart/index.php | Pealkiri = Orienteerumiskaardid | Autor = Eesti Orienteerumisliit | Kasutatud = 27.09.2013 | }}</ref>
==Mõõtkava==
[[Pilt:Land forms orienteering map.svg|pisi|Reljeefi kujutamine kõrgusjoontega]]
Orienteerumiskaardid on suurema [[mõõtkava]]ga kui tavalised teede ja maastike kaardid. Tavaliselt on orienteerumiskaardi mõõtkavaks 1:15000 või 1:10000. See tähendab, et üks ühik kaardil vastab 15000 või 10000 ühikule maastikul ( 1 cm kaardil on 15000 cm maastikul ehk 150 m) . Reeglite järgi on orienteerumiskaardi mõõtkava 1:15000. Kaart mõõdus 1:10000 on selle kaardi 1,5- kordne suurendus. Sprindikaartidel kasutatakse veelgi suuremat mõõtkava: tavaliselt kas 1:4000 või 1:5000. Erijuhtudel võidakse kasutada ka muid mõõtkavu.
 
Teine oluline number kaardi infos on [[samakõrgusjoon]]te ehk reljeefijoonte ehk horisontaalide vahe meetrites. Tavaliselt on selleks kas 5m, 2,5m või 2m. Kõrgusjoonte vahe näitab, mitme meetri võrra tõuseb või langeb maastik kahe kõrgusjoone vahel.<ref name="Klaar" />
==Orienteerumiskaartide valmistamine==
Kaardi joonistamine on head silma, kogemust ning palju aega nõudev protsess. Oma tegevuses juhindub kaardistaja küll rahvusvaheliselt kokku lepitud reeglitest, kuid kaardi kvaliteedis on oluline roll joonistaja oskustel ning pühendumisel.
 
Esmane ülesanne on leida maastik, mida (taas)kaardistada. Järgneb alusmaterjali ettevalmistamine. Taaskaardistuste puhul on üheks lähtepunktiks vana orienteerumiskaart. Enim aega võtab kaardistamisel [[välitöö]], mille käigus käiakse läbi kogu maastik ning täiendatakse alusmaterjali. Lõppviimistlus valmib arvutis spetsiaalsete programmidega [[digitaalkaart]]i joonistades.<ref name="EOL1" />
===Ettevalmistus===
 
Kaardi joonistamist plaanides on mõistlik tutvuda orienteerumiskaartidel kasutatavate [[leppemärk]]idega, mis on igas riigis täpselt samad. Iga orienteerumisviisi jaoks on tehtud eraldi spetsifikatsioon, orienteerumisjooksu jaoks isegi kaks: traditsioonilise orienteerumisjooksu jaoks ISOM 2000 ja sprindiorienteerumise jaoks ISSOM 2007. Kõige värskemad materjalid leiab Rahvusvahelise Orienteerumisföderatsiooni materjalide alamlehelt ja kaardistuskomisjoni kodulehelt.
Välitöödele eelneval ettevalmistaval etapil kogutakse maastiku kohta kättesaadav kaardimaterjal ning valmistatakse aluskaart, kuhu on kantud erinevatest allikast pärit info: teedevõrk, sihid, lagendikud, reljeef, veekogud jmt.
[[Maa-amet]]ist saab tellida laserskaneeritud kõrgusandmeid ([[LIDAR]]), [[Eesti põhikaart]]i nii digitaalsel kui paberkujul, [[ortofoto]]sid jt [[topograafia|toporgraafilisi andmeid]]. Maa-ameti [[WMS]] (Web Map Service) võimaldab Maa-ameti aluskaartide kasutamist koos [[GIS]]- ja [[kartograafia]]tarkvaradega (MapInfo, ArcGIS, Microstation, AutoCAD MAP 3D, OCAD 11 Professional ja nt vabavaralised uDig, Gaia).
===Välitöö===
Kodus ette valmistatud aluskaardi täiendamine toimub [[välitöö]]de käigus, mis on kaardi joonistamise kõige ajamahukam osa. Kogu maastik tuleb läbi käia, kontrollida aluskaardile kantud infot, aga eelkõige siiski lisada ja täpsustada maastiku olulised detailid: [[reljeef]], metsa läbitavus, pisiobjektid jmt. Välitöö nõuab kogemust, kaardistamisnõuete tundmist, oskust eristada olulist ebaolulisest, üldistamisvõimet ning aega. Välitöö tegemise kiirus kasvab koos kogemusega. Laserskaneeritud andmetest loodud alusmaterjalide järgi kaardistades kulub 1km² metsamaastiku kaardistamise välitöödele Eesti tingimustes 15-30 tundi.
 
Enamasti joonistatakse mustand [[kalka]]le joonestamispliiatsiga. Kalka all on ettevalmistatud, jäigale ja kergele [[planšet]]ile kinnitatud [[aluskaart]], millelt kantakse mustandile maastikul kinnitust leidnud info ning lisaks välitöö käigus leitud objektid. Kalkal saab kustutuskummi abiga teha parandusi.
===Kaardijoonis arvutisse===
 
Tänapäeval valmivad kõik kaardijoonised arvutis. Välitöödel valminud mustand skaneeritakse sisse ja vormistatakse õigeid leppemärke kasutades orienteerumiskaardiks. Standardiks orienteerumiskaartide joonistamisel on kujunenud OCAD'i nimeline programm.
===Kaartide trükkimine===
 
ISOM reeglid nõuavad 5-6 värvilise [[ofset]] tehnoloogia kasutamist kõrgekvaliteedilise orienteerumiskaardi trükkimisel. Samas on laserprinterite ja -koopiamasinate trükikvaliteet piisav kohalike päevakute ning võistluste kaartide trükkimiseks. Rahvusvahelised (tiitli)võistlused peetakse jätkuvalt ofsetis trükitud kaartidel. Ofsetkaardi eeliseks on kõrge kvaliteet, mis kajastub ka ühe kaardilehe trükkimise kõrgemas hinnas. Lasertehnoloogia võimaldab suuremat paindlikkust – väikesed kogused madalama hinnaga ja piisava kvaliteediga.<ref>{{netiviide | URL = http://www.orienteerumine.ee/kaart/kaardistamine/index.php | Pealkiri = Kaardistamine | Autor = Eesti Orienteerumisliit | Kasutatud = 27.09.2013 }}</ref>
===Kaardi eluiga===
 
Uus kaardistus valmistatakse mõne tiitlivõistluse või suurema võistluse tarbeks. Oluliste võistluste jaoks püütakse leida „ puhanud“ või päris uusi maastikke. Pärast suuremate võistluste toimumist kasutatakse kaarti väiksematel võistlustel.
Kaardistus ei ole igavene. Ühe kaardistuse elueaks võib lugeda 4-6 aastat. Selle aja jooksul muutub maastik juba nii palju, et on vaja teha uuesti välitöid. Looduses muutub maastiku läbitavus, tekivad uued [[sood]], inimtegevuse tagajärjed mõjutavad kaardi õigsust. Pärast kaardi aktiivse kasutamise perioodi jäetakse maastik mõneks ajaks „ puhkama“ .<ref name="Klaar" />
==Rajameistri töö==
Iga orienteerumisvõistluse ja -päevaku õnnestumisel on tähtis roll rajameistril, kes peab erinevas eas ning mitmesuguste oskustega orienteerujatele koostama jõukohased ja huvitavad rajad. Hea rada kasutab maastiku pakutavaid võimalusi ja paneb proovile orienteeruja erinevad oskused.<ref name="EOL1" />
Orienteerumisradade pikkust mõõdetakse ajas, mistõttu rajameister peab oma töös arvestama maastiku läbitavust ja prognoosima raja läbimiseks kuluvat aega erinevates vanuseklassides.
===Abivahendid===
Radade planeerimiseks ning vormistamiseks mõeldud tarkvarasid on mitu. Kõik need võimaldavad planeerida kontrollpunktide asukohti, radasid ja valmistada radade faile trükikotta saatmiseks.
 
*Tasuta tarkvarad:
**OCAD 6 –
**OCAD 6 – võimaldab joonistada nii kaarti kui ka vormistada radasid.
**Condes – ainult radade planeerimiseks ja vormistamiseks.
*Tasulised:
**OCAD 9 CS –
**OCAD 9 CS – Eestis kõige populaarsem kaardi- ning radade vormistamise tarkvara. Rajameistrile piisab tootest OCAD 9 CS, mis võimaldab planeerida ning vormistada ainult radasid. Täisversioonid (Standard ja Professional) võimaldavad lisaks radadega seonduvale ka täiendada ja parandada Ocad'is vormistatud kaarte.
**Condes –
**Condes – Samuti ainult radade planeerimiseks ja vormistamiseks.
**Corpse –
**Corpse – Ainult radade planeerimiseks ja vormistamiseks.<ref>{{netiviide | URL = http://www.orienteerumine.ee/kaart/rajad/index.php | Pealkiri = Rajameistri töö | Autor = Eesti Orienteerumisliit | Kasutatud = 27.09.2013 }}</ref>
 
==Leppemärgid==
[[Pilt:Example distinct vegetation boundary orienteering.png|pisi|Erineva joostavusega alad orienteerumiskaardil]]
 
Leppemärkide abil kujutatakse kaardil, milline näeb välja maastik, milline on läbitavus, kus asuvad rajatised jne. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud ühised leppemärgid ja seetõttu on kaart arusaadav kõigile orienteerujatele.
Orienteerumiskaartidel kasutatakse 5 põhivärvi: musta, kollast, rohelist, pruuni ja sinist. Kuna orienteerumine toimub valdavalt metsas, siis hästi joostav mets on kaardil valge. See on kõige suurem erinevus võrreldes [[topograafiline kaart|topograafilise kaardiga]].
Rohelisega kantakse kaardile aeglasemalt joostavad alad. Mida tumedam on roheline värv kaardil, seda raskemini on mets läbitav . Samuti tähistatakse rohelisega taimestiku pisiobjektid. Kollase värviga tähistatakse avatud ala. Mida kollasem, seda lagedam. Sinise värviga tähistatakse vetevõrk, veekogud ja sood. Siin kehtib reegel, et mida sinisem on kaardil, seda vesisem on maastikul. Pruuniga on kaardile märgitud reljeef, mis näitab maastiku pinnavorme. Mustaga tähistatakse kaardil kivid, ehitised, rajatised, teed ja rajad. Lisaks eespool kirjeldatud märkidele on kaardile kantud [[maa magnetpoolus|magnetilise põhjasuuna]] jooned musta või sinise vertikaaljoonega. Violetse värviga kantakse kaardile orienteerumisrada ja rajaga seotud märgid( keelualad, joogipunktid jne) .<ref name="Klaar" />
==Viited==
{{viited}}
 
==Välislingid==
*[http://www.orienteerumine.ee/kaart/kaardid.php/ Eesti orienteerumiskaartide andmebaas]