Endoteel: erinevus redaktsioonide vahel

Endoteel, koos sidekoelise basaalmembraaniga, on tuvastatud ka [[kapillaarid]]es. [[Silm]]ade [[sarvkest]]a üks kihtidest on ''epithelium posterius corneae''.

[[Leukotsüüt]]ide interaktsioonid epiteelikihiga võivad olla nii normaalsed kui ka ebanormaalsed füsioloogilised interaktsioonid. Normaalne endoteel takistab leukotsüütide (ka [[trombotsüüt]]ide ja [[monotsüüt]]ide) kinnitumisekinnitumist endoteelirakkudele. Interaktsioonid - kas ringlus, kuhjumine ja/või väljumine ringlusest ja sisenemine lähedal olevatesse [[kude]]desse püüavad tagada [[immuunvastus]]e nii [[haav]]ade, akuutse kui ka kroonilise [[põletik]]u korral. Endoteelirakud komplekteerivad ka [[tsütokiin]]e.

Endoteeli düsfunktsionaalsusdüsfunktsionaalsust võivad põhjustada mitmednii faktoridmehaanilised, naguviiruslikud, keemilised, immunoloogilised kui ka toskiin-tingitud tegurid. Endoteeli düsfunktsionaalsust võivad põhjustada suitsetamine, [[kõrgvererõhktõbi]], [[suhkurtõbi]], endoteeli perekondlikud ehitusiseärasused, hüperhomotsüsteineemia, oxLDL, düslipideemiad[[düslipideemia]]d, kestvalt väga kõrge kolesterooli tase, vanadus, [[östrogeenid]]e häired, ksenobiootikumid jpm. <ref>"Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused." [[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]],[[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], 298, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1</ref>

Endoteeli düsfunktsionaalsusega seostatakse inimestel mitmeid haiguslikke seisundeid nagu mitmed südamehaigused, perifeersete veresoonte haigused, [[insult]], kõrgvererõhktõbi, [[ateroskleroos]], ka sepsis.