Honduras: erinevus redaktsioonide vahel

Kariibi mere [[rannik]]ule jäävad mitmed olulisemad [[sadam]]ad, nagu näiteks [[La Ceiba]]. Kaldast veidi eemal paiknevad aga turistide seas populaarsed [[Bahía saared]]. Neil saartel, nagu ka mujal [[rannikuala]]del valitseb [[troopika|troopiline kliima]] ja vihma sajab palju. Enamik elanikkonnast elab parajama kliimaga [[mägismaa]]l (kõrgus 600600–2000 kuni 2000mm). [[Madalik]]ud paiknevad peamiselt rannikualadel ja mägismaadel voolavate suurte [[jõgi|jõgede]] [[org]]udes. Suur osa Hondurasest on mägine. Kõige kõrgemad tipud asuvad riigi lääne- ja keskosas ning nende näol on tegemist [[vulkaan]]idega. Tähtsaimad jõed on [[Ulúa jõgi|Ulúa]], [[Patuca jõgi|Patuca]] ja [[Coco jõgi|Coco]] (piiriks Nicaraguaga), kõik suubuvad Kariibi merre. Kõrgeimad mäed on [[Paulayalas de Agalta]] (2590m2590 m) nignja [[Pico Benito]] (2451m2451 m).

Kuumadel ja niisketel madalikel laiuvad ulatuslikud [[vihmamets]]ad. Mägipiirkonnas on valdavad igihaljad [[hispaania tamm]]e- ja [[mänd|männimetsad]]. Rannikualadel on [[taimestik]] tüüpiliselt troopiline -– [[palmisalu]]d ja [[mangroovimets]]ad. Kariibi mere ja Nicaragua piiri ääres [[Mosquita]]s vohab lopsakas [[ürgmets]]. Rannikul laiuvad banaaniistandused.

Hondurase loomastik on liigirikas. Üsna tavalised [[isend]]id on [[ahv]]id, [[karu]]d, [[hirv]]ed, [[jaaguar]]id, [[hunt|hundid]], [[koiott|koiotid]], [[puuma]]d, [[otselott|otselotid]], [[ilves]]ed. Samuti esineb mitmeidmitut liikeliiki [[roomajad|roomajaid]] ningja [[linde|linnud]].

Honduras pole nii [[tööstus]]lik kui tema naaberriigid ningja riigi elanikkond on läänemaailmas üks vaesemaid. [[Välisabi]] ja -[[investeering]]ud on võimaldanud ehitada [[tehas]]eid, kus töödeldakse [[põllumajandussaadus]]eid, valmistatakse [[rumm]]i, [[toiduõli]], [[tsement]]i, [[paber]]it. Mägedes leidub tohututes kogustes erinevaid [[metallimaak]]e, eriti [[hõbe]]dat, [[tsink]]i, [[plii]]d ja [[kuld]]a. Maapõuevarade kättesaamiseks ja nende töötlemiseks on rajatud maa-aluseid [[kaevandus]]ed. Enamik honduralastest peab kas ise [[põld]]u või töötab mõnes suures [[istandus]]es, kasvatades [[banaan]]e, [[kohv]]i, eksootilisi [[puuvili|puuvilju]] ja [[lilled|lilli]], mis kõik välismaale müüakse. Kunagi oli Honduras maailma juhtiv banaanitarnija ja praegugi moodustab see põllumajandussaadus peaaegu 14% riigi sissetulekust. Enamikus mägipiirkondades pole põllupidamiseks sobilikke maalappe, kuid sealsetele [[mägijõgi|mägijõgedele]] rajatud [[hüdroelektriijaam]]ades toodetakse 80% riigi [[elektrienergia]]st.