Alfred Nobel: erinevus redaktsioonide vahel

|Sünnikoht = [[Stockholm]]

|Surmaaeg = [[10. detsember]] [[1896]]<br>(suri 63-aastaselt)

|Rahvus = [[Rootslased|rootslane]]

|a1 = Tegutses

|c2 = [[Pilt:Alfred Nobel Signature.svg|100px]]

}}

 

Alfred Nobel oli kõigest 29-aastane, kui ta esitas patenditaotluse [[nitroglütseriin]]i ja [[nitraat]]ide [[detonaator]]ile. Nitroglütseriin oli aga aine, mis plahvatas vähimagi tõuke peale. [[1866]]. aastal avastas Nobel, et nitroglütseriin absorbeerus [[kiiselguur]]is ja moodustas segu, mis oli stabiilne ja lihtsalt käsitsetav, kuid säilitas oma plahvatuslikkuse. Nii sündis dünamiit. Nobeli ettevõtteid tekkis üle terve Euroopa, nende toodang kasvas 11 tonnilt [[1867]]. aastal kuni 66 000 tonnini [[1895]]. aastal. Alfred Nobel sai kokku 355 [[patent]]i. Oma testamendiga asutas ta Nobeli [[Nobeli füüsikaauhind|füüsika-]], [[Nobeli keemiaauhind|keemia-]], [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|meditsiini/füsioloogia-]], [[Nobeli kirjandusauhind|kirjandus-]] ja [[Nobeli rahuauhind|rahuauhinna]], mis antakse neile, kes aasta jooksul suudavad inimkonnale suurimat kasu tuua. [[Nobeli auhind]] anti esimest korda välja aastal 1901.

Aastal [[1889]] selgus, et Frederick Abel oli Inglismaal saanud patendi ballistiidiga äärmiselt sarnasele [[kordiit|kordiidile]]. Kampri asemel oli Abel kasutanud [[vaseliin]]i ja lõhkeaine vormitavaks muutmiseks lahustina [[atsetoon]]i. Nobel oli oma patenditaotluses märkinud lähteaineks lahustuva [[nitrotselluloos]]i, Abel aga lahustumatu.<ref name="Sanremo"/> Nobel püüdis esialgu Abeliga kokkuleppele jõuda, kui aga selgus, et patent oli antud mitmes riigis, otsustas ta asja ametlikult ajada. Abel müüs oma patendi Suurbritannia riigile, keda ei saanud kohtusse kaevata. Seetõttu pidi Nobel ootama, kuni ainet tootma hakati. Aastal 1890 kaebas ta tehase direktori kohtusse, kuid kaotas kohtuasja ja pidi 22 000 [[naelsterling]]it kohtukuludeks maksma.

 

 

Aastal 1891 asus Alfred Nobel elama [[San Remo]]sse. Ta ostis maja [[Vahemeri|Vahemere]] kaldal. Maja lähedal oli laboratoorium, kus töötas muu hulgas tema varasem sekretär ja pärastine testamenditäitja [[Ragnar Sohlman]].<ref name="Sanremo"/>