Redaktsioon: 29. juuli 2014, kell 20:41 redigeeri 88.196.28.229 (arutelu) Parandatud, lisatud siselingid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. juuli 2014, kell 20:10 redigeeri eemalda 88.196.28.229 (arutelu) Parandatud ja täiendatud Uuem muudatus →
12. rida: \| Rahvus = [[eestlane]] \| Tegevusala = [[skulptor]] \| Kunsti õppinud = [[Konrad Mäe maaliateljee]]s, [[Pallas (kunstikool)\|"~~Pallas~~Pallase" kunstikoolis]] \| Kunstivool = \| Tuntud teoseid = 21. rida: }} '''Ferdinand Sannamees''' (kunstnikunimega '''Ferdi Sannamees'''; [[11. november]] ([[vkj]] 29. oktoober) [[1895]] [[Arula]], [[Otepää kihelkond]] – [[25. jaanuar]] [[1963]] [[Tallinn]]) oli [[Eesti]] [[skulptor]]. Sannamees oli aastast [[1922]] [[Pallas\|kunstiühingu "Pallas"]] ja aastast [[1925]] [[EKKKÜ]] liige, [[Eesti Kujurite Keskühing]]u asutajaid aastal [[1939]] ja [[Eesti Kunstnike Liit\|Eesti Kunstnike Liidu]] liige.<ref>[http://www.kalmistud.ee/g1/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=86686 Ferdinand Sannamees (1895-1963)]</ref> ==Elukäik== Ferdinand Sannamees sündis [[11. november\|11. novembril]] [[1895]] [[Arula\|Arula vallas]] Madsa talus taluperemehe pojana. Ta õppis aastatel [[1904]]–[[1906]] Arula vallakoolis, 1906–[[1907]] [[Otepää]] [[õigeusk\|õigeusu]] koolis ja 1907–[[1912]] Otepää progümnaasiumis ning 1912-13 Tartu [[Õpetajate Selts]]i kaubanduskoolis. Töötas aastatel [[1915]]–[[1916]] [[Rakvere]]s Arguse fotoäris ~~päevapiltniku ja~~ [[retušeerija]]na. Teenis [[1917]]. aastal [[Petrograd]]is tsaariarmees ja aastatel [[1918]]–[[1920]] Eesti kaitseväkke mobiliseerituna [[Tartu]] sõjavangilaagris. Sannamees õppis aastatel 1918–[[1919]] [[Konrad Mäe maaliateljee]]s ja 1919–[[1924]] [[Pallas (kunstikool)\|"Pallase" kunstikoolis]] [[maal]]i, [[graafika]]t ja ~~skulptuuri~~[[skulptuur]]i. Läks [[1920]]. aastal üle skulptuuriateljeesse, mida juhatas andekas skulptor ja võimekas õpetaja [[Anton Starkopf]]. [[1923]]. aasta suveks sõitis ta koos õpetajaga [[Dresden]]isse, et tutvuda teiste maade kunstiga.<ref name="Paas, 1961" /> Eriliselt paelusid teda [[antiikkunst]]i väljapanekud. Dresdenis avanes talle võimalus end täiendada Dresdeni Akadeemia professori, kujur K. Albikeri juures.<ref name="Paas, 1961" /> Albikeri ateljees töötades omandas noor skulptor [[kips]]ivalamise tehnika, tänu millele sai temast 1923. aasta sügisel "Pallase" kunstikooli kipsivalamise õpetaja, kuigi ta ise oli veel kuni 1924. aasta kevadeni skulptuuriateljee õpilane.<ref name="Paas, 1961" /> Sannamees lõpetas "Pallase" kunstikooli esimese lennu koos [[Eduard Wiiralt]]i, [[Natalie Mei]] ja [[Kuno Veeber]]iga. [[1925]]. aastal kolis ta [[Tallinn]]a, kus sai [[Jaan Koort]]i järglasena skulptuuriklassi juhataja koha [[Riigi Kunsttööstuskool]]is. Ta tegi seda tööd [[1928]]. aasta kevadsemestri lõpuni, pärast mida läks aastaks [[Pariis]]i ennast täiendama. Ta külastas sealseid [[muuseum]]e ja [[galerii]]sid ning huvitus eriti maailmakuulsa skulptori [[Auguste Rodin]]i loomingust. [[1929]]. aastal naases Sannamees kodumaale ning teenis elatist vabakutselise kunstnikuna, kuni [[1932]]. aastal avanes võimalus taaskord Pariisi sõita, seekord peaaegu kaheks aastaks. Ta esines seal [[1933]]. aastal Pariisi [[Sügissalong]]i näitusel. 34. rida ⟶ 36. rida: [[II maailmasõda\|II maailmasõja]] veetis Ferdi Sannamees evakueerituna [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidu]] tagalasse [[Tšuvaššia]]sse, kus töötas Tšuvašši riikliku teatri juures.<ref name="Adamson-Eric, 1945" /> [[1942]]. aastal koondati tagalas viibivad skulptorid ([[Garibaldi Pommer]], [[Enn Roos]], [[Aleksander Kaasik]]) [[Moskva]]sse, kus neist moodustati eesotsas Ferdi Sannamehega skulptorite brigaad.<ref name="Paas, 1961" /> Kunstnikele tehti ülesandeks [[Jüriöö ülestõus]]u 600. aastapäevale pühendatud kunstinäituse korraldamine [[1943]]. aastal Moskvas.<ref name="Paas, 1961" /> 1943. aastal sai Sannamehest [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] ning [[1946]]. aastal autasustati teda [[Tööpunalipu orden]]iga.<ref name="Paas, 1961" /> Eestisse naasnuna töötas Sannamees [[EKA\|Tallinna Tarbekunsti Instituudi]] taastamis- ja rekonstrueerimisperioodil aastatel [[1944]]–[[1945]] selle direktorina<ref name="Adamson-Eric, 1945" /> ning juhtis samaaegselt ka vastasutatud [[Eesti Kunstnike Liit]]u. Aastatel ~~[[1945]]–~~1945–[[1950]] töötas ta skulptuuri[[kateeder\|kateedri]] [[dekaan]]ina ning [[professor]]ina. Ferdi Sannamees on maetud Tallinna [[Metsakalmistu]]le. 44. rida ⟶ 46. rida: Paralleelselt õpetamisega Tallinnas valmisid tema varasema loomeperioodi tähelepanuväärseimad tööd "[[Aleksander Tassa]] portree (1927) ja "Lamav naine" (1927).<ref>[http://digikogu.ekm.ee/ekm/search/oid-11626/?searchtype=simple&searchtext=sannamees&offset=19 Lamav naisfiguur EKM S 27]</ref> Ferdi Sannamehe loomingu põhialaks kujunes [[portree]]skulptuur, milles tema anne leidis kõige selgema ja sügavama väljenduse. Ta on kujutanud kunstnikke, näitlejaid, muusikuid ja eriti õnnestunult kirjanikke. Sannamehe loodud on ka Tartu kino [[Ateena (kino)\|Ateena]] siseruumi kaunistavad skulptuurid. [[1930. aastad\|1930.]] aastail Sannamehe loodud [[Eesti president\|president]] [[Konstantin Päts]]i ja mitmete teiste kõrgete riigiametnike portreed ehivad tänagi meie valitsusasutusi. Sannamees on loonud ühe Eesti tähendusrikkamatest [[Vabadussõda\|Vabadussõja]] monumentidest "[[Reaali Poiss\|Reaali Poisi]]" (1927). 72. rida ⟶ 74. rida: Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1943) Tööpunalipu orden (1946) Nõukogude Eesti preemia (1947) ==Viited== 78. rida ⟶ 81. rida: <ref name="Kivimäe, 2011">Juta Kivimäe, [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=13129:mehe-pilk-teisele-soole-&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3364 Mehe pilk teisele soole ] – [[Sirp]], 7. oktoober 2011.</ref> <ref name="Paas, 1961">Heini Paas. ''Ferdi Sannamees''. Eesti Kunstimuuseum, Tallinn, 1961.</ref>}} ==Kirjandus== [[Alfred Vaga]]. ''Ferdi Sannamees''. K.-Ü. Loodus, 1937. *[[Heini Paas]]. ''Ferdi Sannamees 1895-1963''. Tallinn: Kunst, 1974. ==Välislingid==

Ferdi Sannamees: erinevus redaktsioonide vahel