Pärnumaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
23. rida:
Pärnumaa eksisteeris halduslikult algselt [[lään]]ina, seejärel [[1627]]. aastast [[Pärnu krahvkond|Pärnu krahvkonna]] ja hiljem [[Põhja-Liivimaa]], Eesti distrikti haldusüksusena.
 
1630. aastal moodustati Pärnu kreis (maakond), mille koosseisu kuulusid ka endine [[Viljandi starostkond]] ja osa Loode-Läti alasid. [[Pärnu kreis]] jagunes kihelkondadeks, 17. sajandi, Rootsi aja lõpus eraldati Pärnu kreisist 5 läti asustusega kihelkonda. [[1694]]. aastal moodustati Liivimaa kubermangus kaks [[distrikt]]i. [[Liivimaa kindralkuberner]] [[Jacob Johann Hastfer]]i korraldusega 4. oktoobrist 1693 fikseeriti Põhja-Liivimaa maakondade piirid arvestades rahvuslikke printsiipe, eraldades [[Pärnu kreis|Pärnu maakonnast]] [[Salatsi]] (läti Salacgrīva), [[Väike-Salatsi]] (läti Mazsalaca), [[Ruhja]] (läti Rūjiena), [[Härgmäe]] (läti Ērģeme), [[Valga|Luke]] ja [[Valga]] ning ühendesühendades nad [[Riia kreis|Riia kohtukonnaga]]. [[Alūksne]], [[Gulbene]] ja Läti osa [[Adsele kihelkond|Adsele kihelkonnast]] liideti [[Võnnu kreis|Võnnu]] või [[Koknese]] maakohtukonda. [[Karl XI]] korraldusel tõmmati nende piirid vastavalt kahe põlisrahva – eestlaste ja lätlaste – elualale. Vene aja alguses distriktid kaotati.
[[Pilt:Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses, Brotze.jpg|pisi|Pärnumaa rahvariided [[18. sajand]]i lõpul. [[Johann Christoph Brotze]] joonistus.]]
===Venemaa tsaaririigis===