Diferentseerumine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib rakkude diferentseerumisest; sotsiaalse diferentseerumise kohta vaata artiklit [[Sotsiaalne diferentseerumine]]}}
'''Diferentseerumine''' (ka '''eristumine''';, '''rakuline diferentseerumine''', '''asümmeetriline jagunemine''') ([[ladina keel]]es ''differentiatio'') on peamiselt [[päristuumsed|päristuumsete]] [[organism]]ide arengus ([[ontogenees]]is) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata [[rakk|rakutüübid]] või [[kude|koed]] muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]", 141:2004.</ref>
 
Näiteks [[meristeem]]i rakkude või [[tüvirakk]]ude diferentseerumiseldiferentseerumise tulemusel kujunevad mitmesugused spetsialiseerunud koed.
 
Muutumise all peetakse silmas nii arenemist kui küpsemist ja diferentseerumisprotsesseristumisprotsess võib muuta nii raku kuju, suurust, [[membraanipotensiaal]]i, [[morfogeen]]ide kontsentratsioonigradienti, vastuvõtlikkust signaalidele jm.
 
Arvatakse, et muutumise ajal muutub [[fenotüüp]] kuid ei muutu raku [[genotüüp]].
 
Diferentseerumine sõltub ka raku potentsusest, nii moodustuvad totipotentsetest [[tüvirakk]]udest kõik rakud, pluripotentsetest mitmesugused ja unipotetsetest tüvirakkudest peamiselt üks kindel tüüp differentseerunud rakke<ref name="Geneetika">"Geneetika", [[Ain Heinaru]], lk 60, 2012, [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], ISBN 978-9949-32-171-1</ref>
Diferentseerumine sõltub ka raku potentsusest. Diferentseerumise käigus toimub [[geen]]ide valikuline ekspressioon.
 
Diferentseerumine sõltub ka raku potentsusest. Diferentseerumise käigus toimub [[geen]]ide valikuline ekspressioon.
 
Eristatakse madalat või kõrget diferentseerumist, nii näiteks võib [[kasvaja]] (peetakse ebanormaalseks diferentseerumiseks) olla nii madalalt kui ka kõrgelt differentseerunud.
24. rida ⟶ 26. rida:
==Veebikirjandus==
* MARTIN CARROLL, YUAN ZHU, ja ALAN D. D'ANDREA, [http://www.pnas.org/content/92/7/2869.full.pdf Erythropoietin-induced cellular differentiation requires prolongation of the G1 phase of the cell cycle], Proc. Natl. Acad. Sci. USA, 92. köide, lk 2869-2873, märts 1995, veebiversioon (vaadatud 29.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Joseph Lotem ja Leo Sachs,[http://www.weizmann.ac.il/molgen/members/Sachs/sem-330.pdf Epigenetics wins over genetics: induction of differentiation in tumor cells], seminars in CANCER BIOLOGY, 12. köide, 2002: lk 339–346, veebiversioon (vaadatud 30.07.2014) <small> (''inglise keeles'')</small>
* Hilary L. Ashe ja James Briscoe, [http://dev.biologists.org/content/133/3/385.long The interpretation of morphogen gradients], doi: 10.1242/dev.02238, 1. veebruar 2006, Development, 133, 385-394., veebiversioon (vaadatud 30.07.2014) <small> (''inglise keeles'')</small>
* [http://www.mpi-marburg.mpg.de/thanbichler/research.html Cellular differentiation and cell division in bacteria], © Max Planck Institute for Terrestrial Microbiology 2013, veebiversioon (vaadatud 29.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* [http://cellbio.ebc.ee/rakubio/differen.html Rakkude diferentseerumine], veebiversioon (vaadatud 29.07.2014)
* Rein Sikut, [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0004/rakud.html Rakuteooriast kloonimiseni], veebiversioon (vaadatud 29.07.2014)
* Chris Jopling, Stephanie Boue ja Juan Carlos Izpisua Belmonte, [http://www.salk.edu/labs/belmonte/pubs/2011/2011-208-nrmcb.jopling.pdf Dedifferentiation, transdifferentiation and reprogramming: three routes to regeneration], Nature Reviews, Molecular cell Biology, 12.köide, veebruar 2011, lk 79 – 89, veebiversioon (vaadatud 30.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
 
 
 
 
 
 
[[Kategooria:Bioloogia]]