Ferdi Sannamees: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandatud, lisatud vikilingid
Parandatud, lisatud siselingid
24. rida:
 
==Elukäik==
Ferdinand Sannamees sündis [[11. november|11. novembril]] [[1895]] [[Arula|Arula vallas]] Madsa talus taluperemehe pojana. Ta õppis aastatel [[1904]]–[[1906]] Arula vallakoolis, 1906–19071906–[[1907]] Otepää [[õigeusk|õigeusu]] koolis ja 1907–19121907–[[1912]] progümnaasiumis ning 1912-13 Tartu [[Õpetajate Selts]]i kaubanduskoolis.
 
Töötas aastatel [[1915]]–[[1916]] [[Rakvere]]s Arguse fotoäris päevapiltniku ja [[retušeerija]]na. Teenis [[1917]]. aastal Petrogradis[[Petrograd]]is tsaariarmees ja aastatel [[1918]]–[[1920]] Eesti kaitseväkke mobiliseerituna [[Tartu]] sõjavangilaagris.
 
Sannamees õppis aastatel 1918–19191918–[[1919]] [[Konrad Mäe maaliateljee]]s ja 1919–19241919–[[1924]] [[Pallas (kunstikool)|"Pallase" kunstikoolis]] [[maal]]i, [[graafika]]t ja skulptuuri. Läks [[1920]]. aastal üle skulptuuriateljeesse, mida juhatas andekas skulptor ja võimekas õpetaja [[Anton Starkopf]]. [[1923]]. aasta suveks sõitis ta koos õpetajaga [[Dresden]]isse, et tutvuda teiste maade kunstiga.<ref name="Paas, 1961" /> Eriliselt paelusid teda antiikkunsti[[antiikkunst]]i väljapanekud. Dresdenis avanes talle võimalus end täiendada Dresdeni Akadeemia professori, kujur K. Albikeri juures.<ref name="Paas, 1961" /> Albikeri ateljees töötades omandas noor skulptor kipsivalamise[[kips]]ivalamise tehnika, tänu millele sai temast 1923. aasta sügisel "Pallase" kunstikooli kipsivalamise õpetaja, kuigi ta ise oli veel kuni 1924. aasta kevadeni skulptuuriateljee õpilane.<ref name="Paas, 1961" /> Sannamees lõpetas "Pallase" kunstikooli esimese lennu koos [[Eduard Wiiralt]]i, [[Natalie Mei]] ja [[Kuno Veeber]]iga.
 
[[1925]]. aastal kolis ta Tallinna[[Tallinn]]a, kus sai [[Jaan Koort]]i järglasena skulptuuriklassi juhataja koha [[Riigi Kunsttööstuskool]]is. Ta tegi seda tööd [[1928]]. aasta kevadsemestri lõpuni, pärast mida läks aastaks [[Pariis]]i ennast täiendama. Ta külastas sealseid muuseumi[[muuseum]]e ja galeriisid[[galerii]]sid ning huvitus eriti maailmakuulsa skulptori [[Auguste Rodin]]i loomingust. [[1929]]. aastal naases Sannamees kodumaale ning teenis elatist vabakunstnikunavabakutselise kunstnikuna, kuni [[1932]]. aastal avanes võimalus taaskord Pariisi sõita, seekord peaaegu kaheks aastaks. Ta esines seal [[1933]]. aastal Pariisi [[Sügissalong]]i näitusel.
 
[[II maailmasõda|II maailmasõja]] veetis Ferdi Sannamees evakueerituna [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] tagalasse [[Tšuvaššia]]sse, kus töötas Tšuvašši riikliku teatri juures.<ref name="Adamson-Eric, 1945" /> [[1942]]. aastal koondati tagalas viibivad skulptorid ([[Garibaldi Pommer]], [[Enn Roos]], [[Aleksander Kaasik]]) [[MoskvasseMoskva]]sse, kus neist moodustati eesotsas Ferdi Sannamehega eesotsas skulptorite brigaad.<ref name="Paas, 1961" /> Kunstnikele tehti ülesandeks [[Jüriöö ülestõus]]u 600. aastapäevale pühendatud kunstinäituse korraldamine [[1943]]. aastal Moskvas.<ref name="Paas, 1961" /> 1943. aastal sai Sannamehest [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] ning [[1946]]. aastal autasustati teda [[Tööpunalipu orden]]iga.<ref name="Paas, 1961" />
 
Eestisse naasnuna töötas Sannamees [[EKA|Tallinna Tarbekunsti Instituudi]] taastamis- ja rekonstrueerimisperioodil selle direktorina<ref name="Adamson-Eric, 1945" /> ning juhtis samaaegselt ka vastasutatud [[Eesti Kunstnike Liit]]u. Aastatel [[1945]]–[[1950]] töötas ta skulptuurikateedriskulptuuri[[kateeder|kateedri]] dekaanina[[dekaan]]ina ning professorina[[professor]]ina.
 
Ferdi Sannamees on maetud Tallinna [[Metsakalmistu]]le.
 
==Isiklikku==
Ferdi Sannamees oli kuni [[1931]]. aastani abielus kunstnik [[Mari Adamson]]iga ning neil oli poeg Johani.
 
==Looming==
Paralleelselt õpetamisega Tallinnas valmisid tema varasema loomeperioodi tähelepanuväärseimad tööd "[[Aleksander Tassa]] portree (1927) ja "Lamav naine" (1927).<ref>[http://digikogu.ekm.ee/ekm/search/oid-11626/?searchtype=simple&searchtext=sannamees&offset=19 Lamav naisfiguur EKM S 27]</ref>
Ferdi Sannamehe loomingu põhialaks kujunes portreeskulptuur[[portree]]skulptuur, milles tema anne leidis kõige selgema ja sügavama väljenduse. Ta on kujutanud kunstnikke, näitlejaid, muusikuid ja eriti õnnestunult kirjanikke. [[1930. aastad|1930.]] aastail Sannamehe loodud [[Eesti president|president]] [[Konstantin Päts]]i ja mitmete teiste kõrgete riigiametnike portreed ehivad tänagi meie valitsusasutusi.
 
Sannamees on loonud ühe Eesti tähendusrikkamatest [[Vabadussõda|Vabadussõja]] monumentidest "[[Reaali Poiss|Reaali Poisi]]" (1927).
 
Ka pärast kommunistlikku [[juunipööre|kommunistlikku riigipööret]] [[1940]]. aastal suutis Sannamees säilitada oma positsiooni ühe suurima Eesti skulptorina.<ref name="Kivimäe, 2011" /> [[Eesti Kunstimuuseum]]i hoidlais on säilinud silmapaistvate Nõukogude tegelaste portreid ja sõja-aastail Moskvas loodud ideoloogilisi kompositsioone[[Kompositsioon (kunst)|kompositsioon]]e.<ref name="Kivimäe, 2011" /> [[1942]]. aastal loodud üleelusuurune neljafiguuriline [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] teemaline kompositsioon "Kodu kaitsmine" või samal aastal valminud "Eesti naispartisan" teenivad oma rõhutatud eetosega[[eetos]]ega sovetlikku ideoloogiat, ent on oma meisterliku teostuse ja hingestatud naisenägudega kunstiteostena samaväärsed [[1920. aastad|1920.]]-1930. aastail loodud parima loominguga.<ref name="Kivimäe, 2011" /> Sannamees oli koos Garibaldi Pommeri ja [[August Vomm]]iga Tartu [[Lenin]]i monumendi autor<ref>L. Välbe. "Vabariigi kunstnikke. Ferdi Sannamees", 1955.</ref>. Tema loodud on [[A. H. Tammsaare]] monument [[Järva-Madise]]<nowiki/>l, [[Jaan Oks]]<nowiki/>a hauamonument [[Rahumäe kalmistu]]<nowiki/>l, [[Peeter Süda]] hauamonument Tallinna [[Siselinna kalmistu]]<nowiki/>l.
 
Suure soojusega modelleeris Sannamees laste päid ja figuure.<ref>[http://digikogu.ekm.ee/ekm/search/oid-13316/?searchtype=simple&searchtext=sannamees&offset=19 Lapse pea, 1932, keraamika, EKM S 1569]</ref> Naisaktidest võib pidada kõige õnnestunumaks teost "Ahastus". Materjalidest eelistas ta [[pronks]]i, kuid kasutas ka [[graniit]]i, [[puit]]u, [[marmor]]it ja [[keraamika|keraamilisi]] materjale.
 
Skulptuuride kõrval valmis Ferdi Sannamehel kogu loomeaja kestel plastilist vormi rõhutavaid [[Akt (kunst)|akti]]- ja portreejoonistusi. Ta on kujundanud ka ajakirjade ning raamatute kaasi. "Pallase" kunstikooli perioodil katsetas tulevane skulptor Sannamees [[linoollõige|linoollõike]] ja [[kuivnõel]]aga. 1920. aastal andis ta välja 10 lehest koosneva linoollõigete mapi "Tartu suvel 1920".
 
==Teoseid==
67. rida:
* "[[Konstantin Päts]]", 1937
* "[[Johannes Vares-Barbarus]]", 1944
* [[Lenini monument Tartus]] (koosskulptuuri Vommikaasautorid August Vomm ja PommerigaGaribaldi Pommer), 1952 (?)
 
==Tunnustused==
*Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1943)
*Tööpunalipu orden (1946)
 
==Viited==