Redaktsioon: 11. mai 2014, kell 21:00 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 067 muudatust ümber tõstetud ja Jahiseaduse ptk lisatud ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. juuli 2014, kell 16:48 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 839 muudatust P Valikulised grammatikaparandused. Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
3. rida: Jahti võib pidada järgmiste jahipidamisviisidega: [[hiilimisjaht]], [[varitsusjaht]], [[peibutusjaht]], [[ajujaht]], [[otsijaht]], [[urujaht]] ja [[uluki püüdmine]]. Jahipidamine võimaldab reguleerida metsloomade arvukust, tagada liigilist mitmekesisust ning [[populatsioon]]ide elujõulisust ja jahinduslikku [[produktiivsus]]t. Samuti ~~võimakdab~~võimaldab jahipidamine vältida metsloomade elutegevuse ja toitumise poolt tekkida võivaid kahjustusi [[metsamajandus]]ele ja [[põllumajandus]]ele. Jahipidamisega on seotud ka [[salaküttimine]] ehk omavoliline ilma lubadeta jahipidamine. Salaküttimine on ~~seadustega~~seadusga karistatav. ==Jahipidamine Eestis== Lubatud [[jahipidamisvahend]]iteks Eestis on: [[Sileraudne tulirelv\|sile-]] või [[Vintraudne tulirelv\|vintraudne]] või kombineeritud tulirelv ja [[poolautomaattulirelv]], mille [[salv (relv)\|salv]]e mahub kuni kaks [[Padrun (laskemoon)\|padrunit]], ~~välja arvatud~~v.a [[täisautomaattulirelv]], [[püünis]], ~~välja arvatud~~v.a [[taldrikraud]], [[peibutusvahend]], [[jahikoer]] ja [[piirdelipud]]. Jahti jahiulukitele võivad pidada [[Jahitunnistus\|jahitunnistust]] omavad ~~iskiud~~isikud vastavate jahilubade (jahiluba või suuruluki jahiluba) alusel. Jahitunnistus väljastatakse jahiseaduse alusel isikutele, kes on sooritanud jahindusalase teooria- ja relvakäsitluseksami ning ~~peale~~pärast ~~selle~~seda ~~läbimis~~ka laskeeksami. Jahipidamisõigust jahil tõendavad järgmised dokumendid: jahitunnistus, jahiluba, jahist osavõtjate nimekiri, (kui peetakse kollektiivjahti), suuruluki laskekatse tunnistus, (kui ollakse suurulukijahis ja seistakse ~~küttiliinil~~kütiliinil), jahikoerapass, (kui peetakse jahti koeraga). ===Jahipidamist reguleeriv jahiseadus=== 20. rida: <ref>[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12888821 Jahieeskiri]</ref>, mis sätestavad jahipidamise alused, jahimaa korraldamise ja kasutamise jahimeeste poolt, metsloomade arvukuse arvestuse ja käitlemise, [[suuruluk]]ite majanduslikult lubatava arvukuse piirmäärad, jahipidamise alused ja korra, sh erirežiimialadel, samuti ulukikahjustusi ennetava tegevuse. Jahiseaduse alusel korraldatakse ja antakse jahimaa kasutada jahipiirkondadena kümneks aastaks. Jahipidamise õiguse jahiühendustele (jahtkonnale) tagab [[kasutusõiguse leping]], mis sätestab kasutaja kohustused, alates ulukite ~~loendusest~~loenduse ja ~~hooldest~~hoolde kohta ning lõpetades küttimismahtude ja seireandmete kogumisega. Kasutusõiguse eest makstakse riigile jahipiirkonna kasutusõiguse tasu. Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu aitab tagada jahimaakorralduse, teadusuuringute, jahimeeste ~~täiendkoolituste~~täienduskoolituse ja muude ettevõtmiste rahastamist. ==Vaata ka== 34. rida: == Välislingid == * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12766181 Jahiseadus 1. märts 2003] * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12888821 Jahieeskiri 17. märts 2003] * [http://www.hot.ee/seadustekogu/skxi-4-1.html Jahiseadus (SK XI 1939, 4, 1)] * [http://newspapers.nla.gov.au/ndp/del/article/710409 Hundi- ja karujahist Liivimaal] (inglise keeles), The Maitland Mercury & Hunter River General Advertiser., 29. detsember [[1855]], lk. 1 * [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=102049 Jahimeeste käsiraamat 1924]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR

Jahipidamine: erinevus redaktsioonide vahel