Meriküla: erinevus redaktsioonide vahel

[[1861]]. aastal eraldati [[Laagna mõis|Laagna]] mõisast Meriküla ja [[Udria]] külad koos maadega ja [[Mustajõe mõis]]ast metsa ning asutati [[Meriküla poolmõis]]. Meriküla mõis sai ka Udria maadel oleva [[Hanela karjamõis]]a. Ehitati härrastemaja ning selle ümber kujundati park.

 

 

[[Narva]] [[raehärra]] [[William Richard Gendt]] ehitas 1863. aastal Merikülla luteriusu kabeli, mida kutsuti Metsakabeliks (''Waldkapelle''). Kabelis oli 150 istekohta ja jumalateenistusi peeti ainult suvel. {{kas|William Gendt}} oli ka Meriküla suvituskoha aktiivne propageerija.

Meriküla on olnud puhkepaigaks ka eesti inimesele. Siin on puhanud ja tööd teinud [[Miina Härma]], [[Raimond Kull]], [[Artur Kapp]], [[Eugen Kapp]] ja paljud teised.

 

Meriküla kui suvituskoha hiilgeaeg oli 1914. aasta sõjasuveni. [[I maailmasõda|I maailmasõja]] lahingute käigus said paljud hooned kannatada, osa hävis, kuid Meriküla on puhkekohana kasutatud kuni tänapäevanai.