Erinevus lehekülje "Sotsialism" redaktsioonide vahel

Lisatud 317 baiti ,  6 aasta eest
resümee puudub
 
Kommunistliku ideoloogia kohaselt on sotsialism vahe- või eelaste üleminekul [[kapitalism]]ilt kommunismile. Ametliku retoorika järgi oli 1980. aastaks Nõukogude Liidus kommunism ''põhiliselt'' üles ehitatud (hiilimaks mööda [[Nikita Hruštšov]]i varasemast lubadusest, et kommunism on selleks ajaks üles ehitatud), seda seisundit nimetati ''arenenud sotsialismiks''<ref>Lauri Vahtre. Mälestusi kadunud maailmast. Eesti Päevaleht/Akadeemia, 2010, lk. 42.</ref>.
 
Mürmekoloog [[Edward Osborne Wilson]] ütles: ''[[Karl Marx]]il oli õigus – sotsialism töötab; viga on selles, et ta valis vale liigi<ref>http://www.goodreads.com/quotes/266097-karl-marx-was-right-socialism-works-it-is-just-that</ref>.''
 
== Ajaloost ==
 
[[Majandus]]e arengu tulemusena hakkas [[19. sajand]]il linnaelanikkond järsult kasvama. [[Vabrik]]utööstuse levides kasvas tööliskond, kelle elu ja töötingimused olid rasked. Paljusid ähvardas [[tööpuudus]]e, [[haigus]]e, [[tööõnnetus]]e või [[vanadus]]e korral viletsus, sest [[hoolekanne|hoolekande]]- ja [[sotsiaalkindlustus]]süsteemi polnud. Seevastu [[liberalism|liberaalid]] jäid seisukohale, et riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse, ja [[konservatism|konservatiivid]] olid arvamusel, et töötajate olukorra parandamine kahjustab riigi konkurentsivõimet. Sotsialistide arvates tuli protestida olemasoleva vaesuse vastu, ja pöörata suuremat tähelepanu ühiskondlikule heaolule. jaNeid iseloomustas usk inimeste võrdsusse, ning vendluse ja koostöö ideaali.
 
[[1830. aastad|1830.]] aastatel tekkinud voolu esindajate, sotsialistide arvates sünnitas [[Konkurents (majandus)|konkurentsile]] ja [[eraettevõtlus]]ele rajatud majandus liiga suurt ebavõrdsust. Majandus tuli nende arvates allutada kogu [[ühiskond|ühiskonna]] huvidele. Suurt hulka sotsialistlikke õpetusi võib jagada kaheks:
 
== Munitsipaalne sotsialism ==
19. sajandi viimasel veerandil hakkas Euroopas tekkima sotsialismi mitte teoorial, vaid praktikal põhinev süsteem, mis avaldus esmalt [[Joseph Chamberlain]]i reformides. <ref>"Raymond F.Betts ''Europe In Retrospect: A BRIEF HISTORY OF THE PAST TWO HUNDRED YEARS'', Ptk.5 "Concentration"".</ref> Euroopa paljudes osades võimust võtnuna tegeles munitsipaalne sotsialism algul tänavate sillutamisega, hariduse, tervishoiu, parkide, raamatukogude, kunstigaleriide, muuseumide, trammide, haiglate, telegraafi, vee- ja gaasivarustusega.<ref>Roger Osborne. Tsivilisatsioon. Varrak, 2006, lk 292</ref> See praktilise sotsialismi vorm kasutab kohalikke omavalitsusi, et viia ellu avaliku omandivormiga seotud sotsiaalseid eesmärke, pidades silmas kõigi (linna)kodanike kasu.<ref> Gail Radford "From Municipal Socialism to Public Authorities: Institutional Factors in the Shaping of American Public Enterprise" Journal of American History </ref>.
 
==Tsitaate==
Mürmekoloog [[Edward Osborne Wilson]] ütleson kirjutanud: ''[[Karl Marx]]il oli õigus – sotsialism töötab; viga on selles, et ta valis vale liigi.<ref>http://www.goodreads.com/quotes/266097-karl-marx-was-right-socialism-works-it-is-just-that</ref>.''
 
Essees "Why Socialism?" kirjutas füüsik [[Albert Einstein]], et sotsialismi eesmärk on ületada inimkonna arengu [[kiskja]]faas ja sealt edasi liikuda.<ref>Albert Einstein. [http://monthlyreview.org/2009/05/01/why-socialism/ Why Socialism?]. Monthly Review. Mai 1949.</ref>
 
==Viited==