Soomusrongirügement: erinevus redaktsioonide vahel

[[1934]]. aasta [[30. november|30. novembrist]] [[1934]] liideti senised [[1. Soomusrongi Rügement|1. soomusrongirügement]] (Tapal) ja [[2. Soomusrongi Rügement|2. soomusrongirügement]] ([[Valga]]s) üheks Soomusrongirügemendiks asukohaga Tapal. Rongidelt võeti ära kuulipildurkompaniid ningja likvideeriti dessantkompaniid. Viimaste asemel jäeti iga [[divisjon]]i koosseisu ainult üks jalaväerühm valve- ja [[Vahiteenistus (sõjandus)|vahiteenistuseks]].<ref>[[Mati Õun|Õun, M]]; [[Tiit Noormets|Noormets, T]]; [[Jaak Pihlak|Pihlak, J]] (2003). ''Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941.'' Tallinn: Sentinel, lk 21</ref><ref>Allandi, H (2007). ''Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923–1940.'' Tapa: Trükk Pakett AS, lk 63</ref>

Maketil harjutati erinevaid lahinguolukordi ja; nn Tapa lahingu sai seal edukalt maha mängida ningja kogu vastava varustuse täpselt lahingukorra järgi peale asetada. Nii sai luua keerulisi lahingusituatsioone ja samas nalja visata.

Teine kasutusel olev ruum oli õppeklass, kus õpetati ainet nimetusega "Relva materiaalosa". Seal olid stendidel lahtivõetult kõik detailid püssist kuni kauglaskehaubitsani. Ruumi keskel laual asetses [[kuulipilduja]] oma täies ilus, mille tasutal sõdurpoisid armastasid ennast pildistada lasta.<ref>Allandi, H (2007). ''Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923–1940.'' Tapa: Trükk Pakett AS, lk 30</ref>

[[1938]]. aasta suveperioodilsuvel võtsid rügemendi võistlusmeeskonnad osa kokku 27 spordivõistlusest (neist 21 välis- ja 6 omavahelist võistlust). Eriti edukad tulemused ilmnesid [[jalgpall]]ivõistluste alal. Hooaja kestel pidas rügemendi jalgpallimeeskond 16 võistlust välismeeskondadega; võistlustest võideti 11, mängiti viiki 2 ja kaotati 3. [[1. Diviis]]i väeosade vahelises jalgpallivõistluste sarjas tuli rügemendi meeskond 1938. aastal diviisi meistriks.

[[29. november|29. novembril]] 1938. aastal pühitses Soomusrongirügement pidulikult soomusrongide 20. aastapäeva. Pidustuste päeval kell 12 toimus rügemendi spordiväljakul paraad, mille võttis vastu diviisiülem [[kindralmajor]] [[Aleksander Pulk]], kes oma kõnes tervitas eriti palavalt aastapäevale saabunud ligi sadat soomusronglasest veterani. PealePärast paraadi pakuti kõikidele pidulistele rügemendi sööklas lõunasööki. Seejärel tutvusid külalised rügemendi rajatiste ja soomusrongidega.

Soomusrongirügement likvideeriti janing kõik selle [[vedur]]id ningja [[vagun]]id, nii soomustatud kui ka soomustamata, võttis [[12. veebruar]]il [[1941]] üle Punaarmee [[Balti Erisõjaväeringkond]]. Eesti lahinguvagunite edasine saatus on teadmata. Kõige tõenäolisemaltTõenäoliselt need lammutati.<ref name=Soomusrongid21-22 />

Relvastuses oli kokku 38 suurtükki, 64 raske- ja 16 kergekuulipildujat.<ref name=Salo162 /> Nõrk oli soomusrongide [[õhukaitse]], enamiku õhutõrjekuulipildujate jaoks polnud valmis laskeseadeid.<ref name=Salo163>Salo, U (2005): [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/1370/24/tekst.pdf ''Eesti kaitseväe valmisolek sõjaks ja vastupanuvõimalused 1939. aastal.'']. [[Tartu]]: [[Tartu Ülikool]], lk 163</ref> Sidevahendeid ei piisanudjätkunud, rügemendis oli vaid 2 [[raadiojaam]]a ningja igale divisjonile 7,5 km telefoniliini.<ref name=Salo162 />

Soomusrongid olid rahu ajal väljaõppe- ja katteüksused. See tähendab, et neid võis vajaduse korral koheseltkohe [[lahing]]usse saata, kuid kaitseplaanide kohaselt pidi [[mobilisatsioon]]i korral iga soomusrongi koosseisus olevatest kergetest ja rasketest suurtükivagunitest moodustatama üks kerge ja üks raske soomusrong.<ref name=Soomusrongid21>[[Mati Õun|Õun, M]]; [[Tiit Noormets|Noormets, T]]; [[Jaak Pihlak|Pihlak, J]] (2003). ''Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941.'' Tallinn: Sentinel, lk 21</ref> Piirikatteülesandeid pidid täitma soomusrong "Kapten Irv" [[1. Diviis]]i ja soomusrong nr. 3 [[2. Diviis]]i kaitsepiirkonnas.<ref name=Salo161 />

Veel 1939. aastal nägi kaitseplaan sõja korral ette ka [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmeliste]] soomusrongide kasutamise. Soomusrongirügemendis oli nende jaoks olemas neli 76 mm kahurit ja 16 raskekuulipildujat "Maksim" koos laskemoonaga. Mobilisatsiooni ajal tulnuks [[Mõisaküla]]s<ref name=Salo163 /> ehitada 4 suurtükivagunit ja, 1 soomusdresiin ning soomustadaja 2 soomustatud vedurit. Kuna nii projektid kui ka tootmisbaas olid olemas, oleks olnud võimaliksaanuks seda kiiresti teha. Baasirongi moodustamiseks oleks võetud [[Raudteede Talitus]]elt 2 vedurit ja 8 vagunit.

1940. aastal väljatöötatudvälja töötatud Soomusrongirügemendi sõjaaegses koosseisus enam senist kahest kitsarööpmelisest soomusrongist formeeritavad divisjoni ei olnud. Seega kestis Eesti kitsarööpmeliste soomusrongide ajalugu vähemalt sõjalises mõttes ja plaanides kuni 1940. aastani, kuigi neid endid ei olnud juba ammu.<ref>[[Mati Õun|Õun, M]]; [[Tiit Noormets|Noormets, T]]; [[Jaak Pihlak|Pihlak, J]] (2003). ''Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941.'' Tallinn: Sentinel, lk 18-19</ref>