Traadita kohtvõrk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Valikulised grammatikaparandused.
1. rida:
{{toimeta}}
'''Traadita side kohtvõrk''' või '''raadiokohtvõrk''' ([[inglise keel|inglise]] ''Wireless Local Area Network'' ehk ''Wireless LAN'' ehk WLAN) on selline [[kohtvõrk]], mille puhul peetakse ühendust kahe või enama [[arvuti]] vahel [[raadiokanal]]i kaudu.
 
Tavaliselt moodustatakse ühendus kasutaja arvutis paikneva seadme – traadita side võrgu kaardi (''Wireless Adapter'') ja traadita side võrgu tugijaama (''Wireless Access Point'') vahel, kuigi saab moodustada ka nn. [[ad hoc võrk|''ad hoc'' võrke]] [[võrgukaart]]ide vahel.
 
Raadioühenduse tehnoloogia üks võimalusi on määratletud [[IEEE 802.11]] standardiga, mida nimetatakse ka [[Wi-Fi]] standardiks.
9. rida:
[[Pilt:RouterBoard_112_with_U.FL-RSMA_pigtail_and_R52_miniPCI_Wi-Fi_card.jpg |thumb|left|250px|Ruuteri sisu koos R52 WiFi kaardiga]]
 
Aastal 1970 arendastöötas Hawaii Ülikooli professor Norman Abramson välja maailma esimese traadita arvutisuhtlusvõrgu,arvutisidevõrgu – ALOHAnetALOHAneti, kasutades selleks odavaid tavalisi raadioid. Süsteem koosnes seitsmest arvutist, mis olid paigutatud neljale erinevale saarele, et suheldapidada telefoni liinetelefoniliine kasutamata side ühe keskse arvutiga, mis asus Oahu saarel.
 
1979. aastal avaldasid F.R. Gfeller ja U. Bapst paberi, mis näitas IEEE edusamme traadita side kohtvõrgu loomisel kasutades selleks infrapunainfrapunatehnoloogia tehnoloogiatabil.
 
* Esimesed eel-WIFIWi-Fi ja standardi 802.11 eellaste traadita arvutivõrgu seadmete tootjad olid AT&T (hilisemalthiljem: Lucent, NCR, Avaya) ja Aironet (hiljem: Cisco). Tegemist oli seadmetega, mis võimaldasid kiirust kuni 2Mbps2 Mbit/s, kuid erinevate tootjate lahendused omavahel ei olnud omavahel ühilduvadühildunud.
* esimeneEsimene selle alangesellealane standard tuli 1997 nimega 802.11 (maksmax kiirus 2Mbps2 Mbit/s, sagedus 2.4GHz,4 GHz).
* seejärgselt 1999. aastal tuli standard 802.11b (maksmax kiirus 11Mbps11 Mbit/s, sagedus 2.4GHz,4 GHz). Mõlemad tootjad suutsid enne standardi vastuvõtmist luua ka hiljem standardiga mitte täielikultmittetäielikult ühilduvaid tooteid.
* signaalitöötluseSignaalitöötluse täpsemaks ja odavamaks saamisel sooviti kokkuleppidakokku leppida standardeid 802.11g ja 802.11a, mis võimaldavad kiirust kuni 54Mbps54 Mbit/s.
* 2002 ilmusid müügile esimesed integreeritud WIFI kaartigaWi-Fi-kaardiga arvutid ningja Intel tõi 2003.a. välja Centrino nime kandva sülearvutite loomiskomplektiloomise komplekti, mis sisaldas endas WIFI Wi-Fi-kaarti. Sellega oli ümber kahe esimese tootja ainuvalitsemise aeg ümber.
...
* Standard 802.11ac
29. rida:
* IEEE 802.11n
* IEEE 802.11ac
* WIFI Wi-Fi – Wireless Fidelity A/B/G/N
 
Sõna "traadita" pole terminoloogiliselt õnnestunud, sest elektrivoolu juhivad juhtmed, mitte traadid. Aga kuna kõnekeelne väljend on üldiselt levinud ning seda asendada võivad sõnad "raadio" ningja "juhtmeta" on niigi rohkelt kasutatud mitmes tähenduses, siis peetakse sõnasõnaühendi "traadita side" kasutamist IEEE 802.11 standardiga ülesehitatudehitatud raadiovõrkude puhul vastuvõetavaks.
 
== Vaata ka ==
37. rida:
* [[Pakettraadio]] – ''[[:en:Packet radio]]''
* [[WiMAX]]
* [[WiFi|Wi-Fi]]
 
[[Kategooria:Arvutivõrgud]]