Pihtla mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
20. rida:
19. saj – mõis vahetas sageli omanikke, kuuludes nt [[Nolcken|Nolckenitele]], kelle kaudu said hiljem rentnikeks Tonner ja sejärel Siirak. 1860. aastatel valmis lõplikult mõisa praegune peahoone. Aastal 1893 alustas ühes mõisa üürikorteris tegevust [[Saaremaa kurtide kool]].
1903 – mõisa ostis A. J. Schlup ning see jäi riiigi poolt võõrandamata. Schlup tegeles [[juust|juustutootmisega]] ning oli abielus kohaliku naisega. Pihtla mõisal oli [[Kuressaare|Kuressaares]] Pikal tänaval ka Pihtla koda, kuhu Schlup rajas suure juustutööstuse. See asus umbes Pikk 60 kohal ja on täielikult hävinud. [[Albert Schlup]] suri [[Pihtla|Pihtlas]] ning on maetud [[Kudjapäe kalmistu|Kudjapäe kalmistule]]. Tema järel tegeles mõisaga ta poeg Leonarth Schlup. I maailmasõja järgselt tegutses mõisas [[Pihtla kool]].<ref name=":0">Trei, A. (2012). Pildikesi Püha kihelkonnast. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.</ref>
1929 - mõis võõrandati täielikult.<ref>http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=142&Itemid=168</ref>
1939 – Leonarth Schlup lahkus Pihtlast [[Šveits|Šveitsi]]. Mõisahooneid kasutasid tema volinikud Emiil Lõhmus ja Rihard Vessik.
1940 – seoses [[Nõukogude võim|nõukogude võimuga]] läks mõis koos maadega riigi omandisse. Algselt oli seal täkutall ja hobulaenutuspunkt, aastast 1956 kasutas neid Eesti Aianduse Trust, rajades viljapuuaeda. Kõik peale 15-hektarilise sordivõrdlusjaama läks “Kungla” kolhoosi koosseisu. Viimases lõpus olid mõisas korterid, nüüd seisab hoone juba mitukümmend aastat tühjana.<ref name=":0" />
== Arhitektuur ==
=== Peahoone ===
Peahoone on liigendatud põhiplaaniga segaehitis, mis on aja jooksul kujundatud lihtsast ühekordsest mansardtubadega kivihoonest uhkeks mitmete eri siitile elementidega mõisaks. On näha nii klassitsistilke, historitsistlikke, neogooti kui ka tuudorstiili elemente. Varasema kivihoone otsasein on hilisemalt kujundatud mõisahoone esifassaadiks. Lisati teravkaareline friis ja neljakandilised tornikesed. Seejärel lisati uuele kitsale esifassaadile kaks puidus tiibehitist. Eri stiilid ja materjalis on ühendatud harmooniliseks tervikuks. <ref name=":1">http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&action=view&id=1048</ref>▼
▲Peahoone on liigendatud põhiplaaniga segaehitis, mis on aja jooksul kujundatud lihtsast ühekordsest mansardtubadega kivihoonest uhkeks mitmete eri siitile elementidega mõisaks. On näha nii klassitsistilke, historitsistlikke, neogooti kui ka tuudorstiili elemente. Varasema kivihoone otsasein on hilisemalt kujundatud mõisahoone esifassaadiks. Lisati teravkaareline friis ja neljakandilised tornikesed. Seejärel lisati uuele kitsale esifassaadile kaks puidus tiibehitist. Eri stiilid ja materjalis on ühendatud harmooniliseks tervikuks.
Praegu seisab peahoone tühjana ja laguneb.
=== Kõrvalhooned ===
Kõrvalhooned on kas lagunenud või tundmatuseni ringi ehitatud. Mõisa juurde on kuuluud massiivne ait, poolkelpkatusega tall, pooleldi maapealne kelder
▲Kõrvalhooned on kas lagunenud või tundmatuseni ringi ehitatud. Mõisa juurde on kuuluud massiivne ait, poolkelpkatusega tall, pooleldi maapealne kelder ing eraldiolevas liigendatud hoones asuv kuivati,
=== Park ===
Pihtla mõisa park on mitmeosaline. Vanim osa on peahoone vanal esiküljel asuv väike lehtpuistu. Pargi uuem osa pärineb 19. sajandist ja on rajatud uue esifassaadi ette. Trepi ees on väike dekoratiivpõõsaste ja lilledega väljak, mille keskel asub kõrgel alusel raidkivist ehisvaas. Väljakut ääristavas pargis kasvavad eelkõige lehised ja kuused, kohati on pärnaalleed, pargi selles osas asub ka nimetahvliga varustatud Pihtla punaselehine pöök. Park läheb sujuvalt üle metsaks.<ref name=":1" />
== Kasutatud kirjandus ==
<references />
{{Püha kihelkond}}
[[Kategooria:Saaremaa mõisad]]
| |||