Aaloe: erinevus redaktsioonide vahel

'''Aaloe''' (''Aloe''; ka ''Aloë'') on mitmekesine , algselt Aafrikast pärit [[Troopika|troopiliste]] ja [[subtroopika|subtroopiliste]] [[Sukulent|sukulentsete]] [[puu]]de ja, [[põõsas]]te ja [[puhmas]]te [[Perekond (bioloogia)|perekond]].

[[Cronquisti süsteem]]is (1981) on aaloed liigitatud [[Aaloelised|aaloeliste]] (''Aloeaceae'') [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]].

Aaloedele on iseloomulik suur kuivataluvus, mistõttu nad on levinud poolkõrbe- ja kõrbealadel, paljud liigid esinevad ka mägedes. On toidutaimeks ning pesakohaks mitmetele imetaja- ja linnuliikidele. TolmendatakseTolmeldajad peamiselton lindudepeamiselt pooltlinnud.

OsadMõni [[aaloe]][[liik (bioloogia)|liik]] (nagu näiteks harilik aaloe ja puis-aaloe) on tähtsaks toormaterjaliks [[farmaatsia]]tööstusele. Neist saadakse mitmesuguseid [[Glükosiidid|glükosiide]], millest olulisimad on [[aloiin]] ja mitmesugused [[mannoos]]i derivaadid. Algne tänapäevane meditsiiniline kasutusala oli [[lahtisti]]na, varasemaltvarem on kasutatud [[ravimtaim]]ena.

Aaloe kuivatatud mahla kasutatakse tänapäeval ka paljude muude toodete koostises, nagunäiteks pesemisvahendidpesemisvahendites, joogidjookides, parfümeeriatootedparfümeeriatoodetes jne. Samuti on mitemdmitmed aaloed populaarsed ja kergesti kasvatatavad toa- ja ilutaimedena.

Aaloesid tunti ravimtaimena juba vanas [[Vana-Egiptus|Egiptus]]es (olikasutati ka [[muumia]]te [[balsameerimine|balsameerimisel]] kasutusel), samuti [[Vana-Kreeka|Kreeka]]s ja [[Rooma riik|Rooma]]s, kus neid kasvatati ka ilutaimena. Aaloede toataimena kasvatamine levis [[Euroopa]]s [[18. sajand]]i algul. Ka omavad tähtsust kohalikes [[Aafrika]] kultuurides. Juba vana-ajal tunti neid ka [[India]]s ravimtaimena.