Vikipeedia

Korporatsioon Rotalia: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Valikulised grammatikaparandused.
10. rida:
lipukiri=Eestimaa, mu isamaa|
liige=rotalus}}
'''Korporatsioon Rotalia''' on [[1913]]. aastal [[Peterburi]]s asutatud janing Eestis [[Tartu]]s ningja [[Tallinn]]as tegutsev üliõpilasorganisatsioon.
 
==Korp! Rotalia ajalugu==
37. rida:
Nüüd sai võimalikuks pühenduda rahulikule sisemisele tööle kooskõlas püstitatud eesmärkidega ja põhimõtetega. Peeti referaaditunde, seati sisse raamatukogu ning arendati lauluoskusi. 1. märtsil peeti esimene kommerss, mis möödus hoogsalt ja ülevas meeleolus.
 
===Korp! Rotalia kuni 1940. aastani===
 
Tegevuse alates hakkas kasvama ka liikmete arv. Kui asutajaliikmeid oli olnud 10, siis tõusis konvendi liikmete arv juba samaks semestriks 16-ni. Haripunkti jõudis liikmete arv 1916. aasta I semestriks, mil Rotalia koguarvuksRotalias oli kokku 26 liiget. SelleleSama arvulesuureks jäi liikmeskond püsima pea kogu Peterburis olemise ajaajaks.
 
1915. aastal oli Rotalia [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]] (E!K!L!) asutajate hulgas.
 
1914. aastal puhkenud Maailmasõda ei jätnud oma mõju avaldamata ka Rotalia tegevusele. Juba sõja esimesel aastal astus väeteenistusse viis korporatsiooni liiget. Teisest küljest tõi sõda kaasa ka uusi ülesandeid, milledemille täitmisele rakendus ka korporatsioon Rotalia. Näiteks aidati kaasa Peterburi üliõpilaskonna poolt asutatud organisatsioonide vahelises toimkonnas tegeleda langenud, kadunud ja haavatud eesti sõjameestega. Peale selle võttis Rotalia oma liikmete kaudu osa mitmesugustest töödest Peterburi eesti seltskonna poolt ülalpeetava [[laatsaret]]i kasuks, aidati korraldada Haridusseltsiharidusseltsi suurpidusid, näitusmüüke jne.
 
Järgnevad sõja-aastad mõjutasid veelgi tugevemalt Rotalia tegevust veelgi tugevamalt. 1917. aastaks oli sõjavägi rahuliku töö juurest ära kiskunud 19 liiget 26-st ning 12. juulil langes lahingus rotalus [[Mihkel Mats]]. Sellele vaatamata ei katkestanud Rotalia oma tegevust. Alles enamlik riigipööre tõi järsu pöörde konvendi ellu. Konvendi korter ühes varandusega võeti 1917. aastal üle ja 1918. aasta alguses olid rotalused laiali paisatud üle kääriva Venemaa. Rotalia oli kaotanud kogu oma maise varanduse: mööbli, raamatukogu, kirjavahetuse jne. Kuid nagu hilisem ajalugu näitab, ühte kõige väärtuslikumat ei kaotanud nad ometigi – ühtekuuluvustunnet üksteisega.
 
1918. aastal taastus Rotalia tegevus Tallinnas kodumaale koondunud liikmete hulgas ning 18. juuli peeti esimene konvendi koosolek ja 10. novembril kommerss [[Tallinn]]as.
 
Seoses [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] algusega astusid suurem osa kodumaal viibivatest korporatsiooni liikmetest väeteenistusse. Esimesena langes kodumaa eest 31. detsembril 1918. aastal [[Lehtse jaam]]a juures [[Soomusrongi nr. 2]] kuulipildujate komando ülem [[Richard Reiman]].
 
1918. aasta lõpul oli liikmete nimestikus 29 liiget. Vabadussõja lõppedes lahkus aga suurem osa konvendi liikmeid Tallinnast. Tartu edasi õppima asus vaid paar liiget, kuid nendestki elas Tartus ainult üks. Selle tagajärjel hakkas konvendi elu Tallinnas raugema, eriti 1921. aasta lõpust alates. Konvendi üleviimine Tartusse ei tulnud sellises olukorras tõsiselt kõne alla. Samal ajal arvati korporatsioon Rotalia, kui Tartust eemalolev ja registreerimata korporatsioon, EKL-st välja langenuks.
55. rida:
====Rotalia Berliinis====
 
Pärastsõjaaegne olukord, eriti [[inflatsioon]]i <nowiki/>ajajärk Saksamaal, avas seal eestlastele soodsad edasiõppimise võimalused. Neid võimalusi kasutati küllaltüsna laialdaseltusinalt ning näiteks 1922. aastal õppis üksiainuüksi [[Berliin]]is juba 40–50 eesti soost üliõpilast. Osa neist, ligi 20 isikut, koondus [[Berliini Eesti Üliõpilaste Selts]]i ümber. Kujunes välja teataval määralmõneti analoogne situatsioon sellega, mis omal ajal oli Peterburis. Tõusid üles ka samalaadsed probleemid. Ka Berliinis oli samasugune vajadus tihedama ja kompaktsema sideme järele eesti üliõpilaste vahel, mida selts oma organisatsiooni laadilt ei suutnud pakkuda. Osa üliõpilasi lahkus Berliini Eesti Üliõpilaste Seltsist, et ellu kutsuda korporatsioon.
 
7. veebruaril 1923 said Rotalia tegevliikme [[Maximilian Grasberg]]i (hiljem Uriko) korteris kokku [[Johannes Liibant]] ja [[Johan Toomes]], et teha katset luua Berliinis eesti korporatsioon. Grasbergi algatusel tõstatati küsimus Rotaliasse astumise kohta. Selle võimaluse selgitamiseks astuti ühendusse kodumaal Paul Mägiga, kes esitaski vastavad tingimused, olles läbi rääkinud vahepeal teiste kaasvilistlastega. Need tingimused võeti vastu, olulisemad neist olid värvide, kodukorra ja põhimõtete omaksvõtmine. Märtsi alguses otsustati ühineda Rotaliaga, mis tähendas tegelikult Rotalia uuesti ellukutsumist Berliinis. Lihtliikmeteks astusid esimestena [[Ralf Adams]], [[Arno Ahman]], vennad Beckmannid, Johannes Liibant ja Juhan Toomes. Kodukorra saatis Berliini Paul Mägi, andes ühtlasi juhatust ja nõu.
 
Korporatsioon Rotalia registreeriti Berliinis [[Berlin-Charlottenburg]]i Amtsgericht'isAmtsgerichtis 26. juulil 1923. Põhikirjale allakirjutajad olid esimestena Ralf Adams, Arno Ahman, Valentin ja Valerian Beckmann, Max Grasberg, Jaak Jäärats, Johannes Liibant ja Juhan Toomes.
 
Aprillis 1923 oli saadud kolmest ruumist koosnev korter, mis asus osaliselt keldri- ja osalt esimesel korrusel. 2. augustil peeti Berliinis konvendi esimene korraline ja 3. augustil erakorraline koosolek, kus siis viimasel võttis kodumaise koondise volitusel Max Grasberg vastu Berliini konvendi esimesed tegevliikmed. Samal päeval peeti ka esimene kommerss Berliinis, mis üldjärjekorras oli kaheteistkümnes. Üritus möödus ülevas meeleolus, kus peeti traditsioonilisi kõnesid oma rahvale ja kodumaale.
73. rida:
Mitteametlikult oli selleks ajaks Rotalia konvent tegutsenud Tartus alates jaanuarist 1924, kus siis jaanuaris toimusid nõupidamised professor [[Peeter Kõpp|Peeter Kõpu]] juures [[Maarjamõis]]as, mille käigus kavandati hoolikalt Rotalia Tartu konvendi taasasutamisega seonduvaid küsimusi. Kuna Tartu Ülikoolis [[immatrikuleerimine|immatrikuleeritud]] liikmetest elas Tartus vaid kaks tegevliiget, siis oli võimatu ellu kutsuda konventi kõikide tarvilike ametitega. Veebruaris kutsus Berliini konvent ellu vaid oldermani ameti. Esimeseks oldermaniks valiti arstiteadust õppiv Fred Tomingas, kes oli oma rebase ja noore tegevliikme aja kaasa elanud Peterburi konvendis ning seega osutus kõige sobivamaks Rotalia mentaliteedi edasiandjaks kujuneva konvendi liikmeskonnale.
 
Veebruaris üüriti ajutine korter Narva tänav nr. 137 asuvasse hoonesse ning Berliinis otsustatud sooviavalduste põhjal võeti vastu uued lihtliikmed: Voldemar Bachmann (hiljem Ojamaa), K. Einer, August Eslas, Gleb Jakobson, Abel Käbin, Peeter Kind, [[Tõnis Kint|Tõnis Kind]], A. Oja, [[Aleksander Onno]], Jüri Rebane, Elmar Roger, Nikolai Roosa (hiljem [[Enn Terasmäe]]), Robert Ruus, Jakob Velitar ja J. Viilup.
 
29. aprillil 1924 otsustas Berliini konvent vastavalt [[olderman]]i esildisele kõik lihtliikmed vastu võtta tegevliikmeteks, mis tegelikkuses sai teoks Tartu tegevliikmete ja vilistlaste osavõtul 24. mail – seega vahetult pärast Tartu Ülikooli poolset põhikirja kinnitamist. 31. mail ja 1. juunil 1924 aastal peeti Tartu hotellis Livonia esimene kommerss, millele eelnenud erakorralisel koosolekul otsustati korporatsioon Rotalia Tartu konvendi loomine ning valiti ka esimesed ametnikud. Esmakordselt lehvis sinine-must-roheline lipp Eesti ülikoolilinnas – ajaloolises Tartus.
 
Kõige aktiivsemaks muutuski Rotalia tegevus Tartus, kus liikmeskond asus kohe jõudsalt kasvama. 1. oktooberoktoobril 1924 koliti uude konvendikorterisse Lille tn. 3, mis oli Rotalia koduks kaheksaks edukaks aastaks.
 
Samal aastal taastati ka oma koht EKL-sis, kuna oli kadunud ainuke väljaarvamise põhjus -– Tartu konvendi puudumine. Edasises tegevuses EKL-sis võib esile tõsta uute liikmete, korporatsioon Revelia (1928) ja Fraternitas Liviensise (1930) vastuvõtmise korporatsioon Rotalia presideerimise ajal. Paljud väiksemad korporatsioonid, mis ei suutnud EKL-Ii usaldust võita, likvideeriti või inkorporeeriti suuremate poolt 1930. aastate jooksul. Näiteks 1931. aastal inkorporeeris Rotalia korp! Vicinia ja 1935. aastal korp! Kaljola. Viimane suurendas tunduvalt inseneriteaduskonna üliõpilaste arvu, mille tõttu kasvas konvendi tegevus eriti Tallinnas, kuhu asutati 1936. aastal eraldi osakond.
[[Pilt:Korporatsioon Rotalia konvendi hoone Tähe tänaval.JPG|pisi|Endine baltisaksa korp! Estonia konvent (nüüd korp! Rotalia konvendihoone) Tähe tänaval, Tartus]]
Kuna liikmeskonna hoogne kasv muutis Lille tänaval asunud ruumid kitsaks, siis kolis Rotalia 1. juulil 1932. aastal balti-saksa korp! Estonialt üüritud majja Tähe tänaval, mis osteti jõukuse kasvades päriseks 1936. aastal. 1932. aasta lõpus lähenes Rotalia liikmeskond 250-le: nendest 109 olid vilistlased, 102 tegevliikmed ja 32 lihtliikmed ja rebased. 1933. aasta novembris tähistati Rotalia 20. aasta juubelit. Tähe tänava maja sisustati selleks puhuks uue mööbliga, anti välja Rotalia senist tegevust käsitlev album. Samal aastal pandi alus sõprussuhetele Varsinaissuomalainen Osakunnaga (VSO) [[Helsingi]]st.
 
Veel 1940. aasta kevadsemestril elas Rotalia oma tavapärast elu. Seoses suviste sündmustega tuli aga nii Rotalia kui ka teiste "töölisvaenulike organisatsioonide" avalik tegevus Eestis katkestada. 18. juunil nõudis Tartu linnavalitsus maja üleandmist vene sõjaväele 20. juuni hommikuks -– tühjana, kuid kasutamiskõlblikus korras. Rotalia arhiiv, arvepidamine ja vallasvara anti üle Tartu Ülikoolile; karikad, rapiirid jms. anti üle [[Eesti Rahva Muuseum]]ile. Kõigile oli selge, milliseks ähvardab kujuneda rahvuslike korporatsioonide lähim saatus. Konvendi volinikuks valiti confr! [[Heikki Leesment]] presiidiumi, K!K!K! (konvendi koosolek) ja E!K!K! (tegevliikmete koosolek) õigustes ning need õigused kehtestati kuni järgmise korralise konvendi koosolekuni, mis toimus alles üheksa aastat hiljem võõral pinnal. Algas Rotalia põrandaalune tegevus Eestis ning pagulasaastad võõrsil.
 
===Korp! Rotalia alates 1940. aastast===
91. rida:
Paralleelselt samal ajal tekkis Helsingi koondis, mille tegevuse alguseks võib lugeda 18. detsember 1943. Rotalia Helsingi konvendist oli Soome sõjaväes 18 rotalust, nendest 8 ohvitseridena ja 10 sõduritena. Suur osa nendest liitus [[soomepoisid|soomepoistega]] ning pidas lõpplahingud Eesti pinnal.
 
Pärast Eestist lahkumist järgnebjärgnes Rotalia tegevuses paguluse ajajärk. Esimene rotaluste kogunemine toimubtoimus vil! [[Jüri Uluots]]a viimsele teekonnale saatmisel, 13. jaanuaril 1945 [[Stockholm]]is. Sellele järgnebjärgnes Rotalia [[Rootsi]] koondise asutamine aprillis 1945. Ka Saksamaal koondavadkoondasid rotalused oma ridu ning 1945. aastal asutatakseasutatai koondised [[Augsburg]]is ja [[Geislingen]]is, kus asusid põgenike laagrid. 1948. aasta aprillikuul registreeritakseregistreeriti [[Erlangen]]i ülikooli juures Rotalia konvent, millega algab uus ja tegevusrikas ajajärk Rotalia ajaloos
 
1949. aastal algas tugev emigratsioon [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-sse, [[Kanada]]sse ja [[Austraalia]]sse, millega kaasnes Rotalia tegevuse kandumine nendesse maadesse. Peagi asutati koondis [[New York|New Yorgis]] (7. mai 1949), kus jätkab oma tegevust Erlangenis asutatud konvent.
 
Paralleelselt toimusid 28. jaanuaril 1950 Kanada koondise asutamine [[Toronto]]s ja 14. juunil 1953 Austraalia koondise asutamine [[Sydney]]s. Hiljem asutati konvente üle maailma ka teistesse piirkondadesse ([[Lund]], [[Chicago]], [[Los Angeles]], [[Seattle]], [[Vancouver]], [[Montreal]] jne.). Praeguseks on Rotalia tegevuse koordineerivaks keskuseks Ülemaailmne Vilistlaskogu, mille juhatus vahetub eri koondiste vahel.
 
Rotalia registreeriti Tartu Riikliku Ülikooli juures 30. detsembril 1988. MõnedMõni päevadpäev hiljem kinnitati ka Tallinna osakond [[Tallinna Tehnikaülikool|TPI]] ja [[Tallinna Ülikool|TpedI]]-i juures. 26. aprillil 1989. aastal anti esmakordselt pärast 50 -aastast vaheaega kodumaal noortele üliõpilastele Rotalia [[värvid|värve]] kanda. Mais peeti esimene kommerss pärast okupatsiooni algust.
 
Alates 1993. aasta sügisest on Rotalia valduses ka ajalooline konvendihoone Tartu linnasTartus, uue aadressiga Tähe 3.
 
==Korp! Rotalia põhimõtted==
 
Korporatsioon Rotalia ühendab eesti rahvusest meestudengeid vaatamatasõltumata nende vanuselevanusest, majanduslikulemajanduslikust ja sotsiaalselesotsiaalsest olukorraleolukorrast ning nende poliitilistelepoliitilistest vaadetelevaadetest.
 
Rotalia kasvatab oma liikmeid vaimselt kui ka seltskondlikult kindla ja lähedase ühenduse ning tugeva distsipliini abil. Rotalia eesmärgiks on luua eluaegsed sõprussidemed erinevate ülikoolide ja teaduskondade üliõpilaste ja vilistlaste vahel ning aidata kaasa nende eneseharimispüüdlustes, mis võimaldaks neil oma elusihte saavutada nii enda, oma rahva kui ka kodumaa hüvanguks.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Korporatsioon_Rotalia"