Vabaduse väljak: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandatud |
|||
3. rida:
'''Vabaduse väljak''' on [[Tallinn]]as [[Kesklinna linnaosa]]s asuv esindusväljak.
Ajaloo jooksul on see kandnud ka nimesid '''Heinaturg''', '''Puu- ja heinaturg''', '''Peetri plats''', '''Vabaduse plats''', '''Võiduväljak''', '''Võidu väljak'''.
Vabaduse väljak piirneb idas [[Tallinna Jaani kirik|Jaani kiriku]] ja [[Pärnu maantee]]ga, läänes [[Harjumägi|Harjumäega]], põhjas kunagise kindlustusseltsi [[EEKS-MAJA]] hoone, [[Tallinna Kunstihoone]], [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] maja ja [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Tallinna Muusikakooli]] hoonega, lõunas hotell [[
Vabaduse väljakult algavad: lääne suunas [[Kaarli puiestee]], ida suunas [[Estonia puiestee]] ja lõuna suunas [[Roosikrantsi tänav]]. Vabaduse väljaku põhjaküljel lõpeb [[Tallinna vanalinn]]ast tulev [[Harju tänav]].
14. rida:
*[[Tallinna Jaani kirik]] (1870), Vabaduse väljak 1
*Elumaja koos esimesel korrusel asuvate äriruumidega, Vabaduse väljak 2 /[[Suur-Karja tänav]] 18
*[[
*[[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool]], Vabaduse väljak 4
*[[Vene Teater]] (1926), Vabaduse väljak 5
64. rida:
[[21. juuni]]l korraldatud [[Juunipööre|riigipööre]] Tallinnas algas kell 10 hommikul rahva koondamisega Vabaduse väljakule. Rongkäigulised kandsid punalippe ja loosungeid kirjadega: "Nõuame valitsuse moodustamist, kes ausalt täidab N. Liiduga sõlmitud pakti!", "Maha praegune sõjaprovokaatorite valitsus!", "Nõuame töötavale rahvale tööd, leiba ja vabadust!". Vabaduse väljakul oli veidi üle kahe tuhande inimese. Miitingul osalejate põhimassi moodustasid eelmise päeva varahommikul erirongiga Tallinna toodud, tsiviilriietesse riietatud punaväelased. Oli ka uudishimulikke möödaminejaid. Vabaduse väljak oli Nõukogude soomusautodest ümber piiratud. Väljakule viivatel tänavatel seisid Nõukogude tankid, linna kohal tiirutasid Nõukogude sõjalennukid. Jaani kiriku juures, kino "Gloria" vastas, seisis veoauto, mille kastis olid kihutuskõnelejad. Ümber auto patrullisid [[Punaarmee]] relvastatud sõdurid. Kaarli puiestee otsas olnud haljasalal oli koha sisse võtnud umbes rood punaväelasi.
1941. aastal nimetati Vabaduse väljak
1941. aasta sügisel, [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivägede]] saabumise järel, taastati Vabaduse väljaku nimetus.
70. rida:
[[22. september|22. septembril]] 1944 sisenesid Tallinna Nõukogude väed. Algas aastakümneid kestnud [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsioon]].
Nõukogude okupatsiooni aastatel täitis väljak kommunistlikust ideoloogiast kantud pidupäevade – [[Oktoobrirevolutsioon|Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni]], [[Töörahvapüha|1. mai – rahvusvahelise töörahva püha]], [[Suur Isamaasõda|Suures Isamaasõjas saavutatud võidu aastapäeva]] –
[[1945]]. aastal toimunud [[NSV Liit|üleliidulise]] arhitektuurivõistluse järel kavandasid [[Otto Keppe]], [[Voldemar Meigas]] ja [[Harald Arman]] Tallinna uue [[Tallinna generaalplaan|generaalplaani]] kohaselt väljaku alale Keskväljaku.
102. rida:
Vabadusekell.jpg|[[Vabaduse kell]] [[Kaarli puiestee]] alguses
Vabaduse väljak 2009.jpg|Vabaduse väljak vaatega [[Tallinna Jaani kirik]]ule
Elmar Lohk - Palace.JPG|[[
Pilt:Teatro Estatal Ruso, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 01.JPG|[[Vene Teater]]
Tallin City Hall 1 beentree.jpg|[[Tallinna Linnavalitsus]]e hoone
| |||