Roundup: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
P Valikulised grammatikaparandused.
2. rida:
[[pilt:Glyphosate-3D-balls.png|thumb|Glüfosaadi ruumiline kujutis]]
 
'''Roundup''' on [[Monsanto]] poolt toodetava [[herbitsiid]]i brändinimi ([[kaubamärk]]). Roundup on kasutusel kogu maailmas ningja mitteametlike allikate järgi on see maailma enimmüüdud müüduim [[agrokemikaal]]. Viimastel aastatel on nõudlus glüfosaadi järele kasvanud kiiremini kui tootmine, ningja see on kergitanud glüfosaati sisaldatavate toodete hinda.<ref>[http://www.mesinikeliit.ee/failid/mesinik/2012-2.pdf Eesti Mesinike Liidu Infoleht nr 2(70)2012]</ref> Maailmas on ligi 30 firmat, miskus glüfosaatitoodetakse toodavadglüfosaati.
 
==Keemiline koostis==
8. rida:
 
===Toime===
Glüfosaat pärsib [[aminohape]]te [[türosiin]]i, [[trüptofaan]]i ja [[fenüülalaniin]]i sünteesimiseks vajaliku [[ensüümid|ensüüm]]i tootmist. Taimed omastavad selle lehtede kaudu, sealt transporditakse see taime kasvupiirkondadesse, aga ka juurte kaudu (näitnt glüfosaadiga ''väestatud'' taime kõrval kasvav väestamata taime juured). Glüfosaat akumuleerub [[taimed]]e [[algkude]]des (meristeem), lehtedes, juurtes, seemnetes jm.<ref>[http://www.indianacca.org/abstract_papers/papers/abstract_21.pdf Glyphosate and Plant-Microbe interactions]</ref>
Seetõttu toimib glüfosaat ainult kasvavate taimede puhul ning selle kasutamine ennetava herbitsiidina ei ole vägaeriti efektiivne.
 
Kuid seda siiski kasutatakse [[sibul]]ate, [[küüslauk|küüs-]] ja [[porrulauk]]ude herbitsiidina.<ref>Thomas J. Monaco, Steve C. Weller, Floyd M. Ashton, [http://books.google.ee/books?id=MFOkkkYn8cIC&pg=PA471&dq=glyphosate+and+garlic&hl=et&sa=X&ei=TU9uU8D5CsXX7AbM1ICgDQ&ved=0CDUQ6AEwAA#v=onepage&q=glyphosate%20and%20garlic&f=false Weed Science: Principles and Practices], 4. väljaanne, John Wiley & Sons, lk 471, 2002, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 10.05.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
16. rida:
==Mõju keskkonnale==
 
[[Muld|Mullaga]] kokkupuutel ühineb glüfosaat suhteliselt lühikese aja jooksul mullaosakestega ning deaktiveerub. Glüfosaadi lagundamisele aitavad kaasa mullas elavad [[bakterid]]. Glüfosaadi poolestusaeg sõltub suuresti mullast – [[Texas]]e osariigi muldades on täheldatud 3-päevast, [[Iowa]]s 141-päevast ningja [[Rootsi]] metsamuldades isegi 1...3 1–3-aastast poolestusaega.<ref> [http://www.mindfully.org/Pesticide/Roundup-Glyphosate-Factsheet-Cox.htm Glyphosate Factsheet (part 1 of 2) Caroline Cox / Journal of Pesticide Reform v.108, n.3 Fall98 rev.Oct00.]</ref> Glüfosaati sisaldavad madalas kontsentratsioonis mitmed jõed ja ojad nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopas. [[Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuur|USEPA]] järgi on glüfosaat "suhteliselt püsiv" ühend.
[[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] on Roundup liigitatud keskkonnale ohtlikekeskkonnaohtlike ainete klassi N.<ref name="MSDS"> [http://lscgw1.monsanto.com/esh/msdslib.nsf/2B20DAEB04E8631C0625689700650B45/$file/Roundup%20Ultra%203000-5059en-gb.pdf Roundup Material Safety Data sheet]</ref>
 
Glüfosaati sisaldavate herbitsiidide kasutamisest tingitud toidupuuduse ja pesitsemispaikade vähesuse tõttu on kahanenud kasulike lindude, putukate ja väikeimetajate arvukus.<ref name="MSDS"/> Laboris läbi viidud uuringute käigus langetasvähendas glüfosaat taimede vastupanuvõimet haigustele ningja pärssis lämmastikku siduvate bakterite kasvu.<ref name="MSDS"/>
 
==Mõju inimtervisele==
 
Uuringud glüfosaadi mõju kohta inimtervisele on andnud mitmeidvastukäivaid tulemusi,: on uuringuid, mis välistavad glüfosaadi toksilisuse, ja uuringuid, milledemille käigus on tõestatud glüfosaadi ja/või selle komplekteerimisel kasutatavate abiainete toksilisusetoksilisus katseloomade organismile, aga ka inimestele.<ref>N. Benachour, H. Sipahutar, S. Moslemi, C. Gasnier, C. Travert, G. E. Sēralini, "Time- and Dose-Dependent Effects of Roundup on Human Embryonic and Placental Cells", Arch. Environ. Contam. Toxicol. 53, 126–133 (2007), 07/s00244-006-0154-8, [http://gmoseralini.org/wp-content/uploads/2013/01/Benachoural.AECT_2007.pdf]</ref>
Glüfosaati sisaldavad tooted on väga mürgised kõikidele loomadele, sealhulgas inimestele. Sümptomite hulka kuuluvad nahaärritus, peavalu, iiveldamine, tuimus, kõrgenenud vererõhk ningja [[südamepekslemine]].<ref name="MSDS"> 2</ref> Kemikaal, mida lisatakse Roundupi pindpinevuse vähendamiseks, on tugevam mürk kui glüfosaat ise, kuid nende kahe koosmõju on veelgi mürgisem.<ref name="MSDS"/>
<ref>Bradberry SM, Proudfoot AT, Vale JA, "Glyphosate poisoning", Toxicol Rev. 2004;23(3):159-67., http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15862083</ref><ref>Peluso M, Munnia A, Bolognesi C, Parodi S., "32P-postlabeling detection of DNA adducts in mice treated with the herbicide Roundup.", Environ Mol Mutagen. 1998;31(1):55-9. [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9464316 Osaline veebiversioon (vaadatud 27. juuli 2013)]</ref>
 
Inimestel, kes glüfosaati sisaldavate herbitsiididega kokku puutuvad (peamiselt põllumehed ja inimesed, kes ametialaselttöö tõttu glüfosaati sisaldavate herbitsiididega kokku puutuvad jpt), on suurem risk nurisünnitusele, enneaegse sünnitusele ja keskkonna faktoritestkeskkonnateguritest põhjustatud [[Mitte-Hodgkini lümfoom|mitte-Hodgkini lümfoom]]i tekkimisele (ligi 3x ).<ref>http://www.eastbaypesticidealert.org/Glyphosate%20Factsheet%201.htm</ref>
<ref name="MSDS"/>
<ref>Peeter Padrik, Hele Everaus, "Onkoloogia õpik Arstiteaduskonna 4. kursusele", lk 101, 2013, Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ, ISBN: 9789949323067</ref>