Järvselja õppe- ja katsemetskond: erinevus redaktsioonide vahel

P
Valikulised grammatikaparandused.
P (Kruusamägi teisaldas lehekülje Järvselja Õppe- ja katsemetskond pealkirja Järvselja õppe- ja katsemetskond alla)
P (Valikulised grammatikaparandused.)
==Ajalugu==
 
15. augustil 1920 asutati [[Tartu Ülikool]]i juurde metsaosakond. Koos sellega tekkis vajadus ka õppepraktikate läbiviimiseksläbiviimise vajadus. 13. aprillil 1921 kinnitati Vabariigi Valitsuse otsusega määramata ajaks Kastre-Peravalla metsad Tartu Ülikooli metsaosakonna õppebaasiks ningja seda kohtkohta saihakati nimetuseksnimetama Tartu Ülikooli Õppemetskondõppemetskonnaks. Õppemetskonna juhatajaks määrati [[Andres Mathiesen]]. Õppemetskonna asutamisel oli A. Mathieseni sõnul kaks põhieesmärki: korraldada üliõpilastele vastavaid õppepraktikume ja võimaldada õppejõududel katsetekorraldada korraldamistkatseid mitmesuguste metsanduslike probleemide uurimiseks. 1921. aastal oli metskonna pindala 6968 ha, millest metsa oli 4090 ha.
Pärast Ülikooli Seaduseülikooliseaduse vastuvõtmist 18. juunil 1925 muutus õppemetskond Tartu Ülikooli omanduseks ningja sai nimeks Tartu Ülikooli Õppeõppe- ja Katsemetskondkatsemetskond.
 
1951. aastal läks Järvselja koos endise Tartu Riikliku Ülikooli metsandusteaduskonnaga üle äsja loodud [[Eesti Maaülikool|Eesti PõllumajandusPõllumajanduse Akadeemia]] koosseisu. 1953. aastal nimetati ümber metskond ümber õppe- ja katsemetsamajandiks. 1962. aastal liideti metsamajandiga kolhoosi Nõmme maad, millega suurenes tunduvalt metsamajandi pindala.
 
1993. aasta metsakorralduse järgi oli metsamajandi pindala 11 325 ha, millest metsamaad 6595 ha. Soodena oli arvel 3530 ha.
 
Üle kaheksakümneaastase ajalooga Järvselja Õppe- ja katsemetskond on tänasel päevalpraegu sihtasutus, mille asutas 25. septembril 1997 Eesti Põllumajandusülikool. Metskond koosneb 18 katastriüksusest, mille pindala kokku on 10 539 ha ja millest 5966 ha on metsamaa.
 
Hetkel koosneb metskond 18 katastriüksusest, millede pindala kokku on 10 539,0 ha ning millest 5966,1 ha on metsamaa.
 
== Õppepraktika ==
1921. aasta maikuusmais saabusid esimesed 29 üliõpilast koos õppejõuõppejõud A. Mathieseniga. Esimeseks praktikumiks oli 7 nädalat geodeesiat. Üliõpilased kaardistasid kokku 4600 ha. Järgmisel aastal viibis praktikal juba 66 üliõpilast. Siis toimustoimusid lisaks geodeesiale ka metsakasvatuse ja metsatakseerimise praktikumid. Üliõpilased ööbisid 1912. aastal valminud jahilossis.
 
HetkelPraegu võimaldab Järvselja majutada korraga umbes 100sadakond tudengit. Praktikumid algavad mai keskeltkeskel ning viimastel Maaülikooli tudengitel on praktikum juuli lõpus. Sealt edasi kasutavad Järvseljat oma praktikumideks Tartu Ülikooli tudengid.
 
==Välislingid==
139 500

muudatust