Robert Ley: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
'''Robert Ley''' ([[15. veebruar]] [[1890]] – [[25. oktoober]] [[1945]]) oli [[Saksamaa]] poliitik ja riigitegelane. Aastatel 1933–1945 oli ta [[Saksa Töörinne|Saksa Töörinde]] juht.
 
Ta sündis Reini provintsis Niederbreidenbachis (praegu [[Nümbrecht]]) 11-lapselises talupidajate perekonnas seitsmenda lapsena. Robert Ley õppis [[Jena Ülikool|Jena]], [[Bonni Ülikool|Bonni]] ja [[Münsteri Ülikool]]is keemiat.
 
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algul astus ta vabatahtlikuna sõjaväkke. Esialgu oli ta suurtükiväelane, seejärel sõjalendur. [[29. juuli]]l [[1917]] tulistati ta [[Prantsusmaa]] kohal alla, Ley sattus sõjavangi. Lennukiga sooritatud hädamaandumise tagajärjel saadud jala- ja koljuvigastuste tõttu kannatas ta hiljem krooniliste valude käes. Valule pakkus leevendust [[alkohol]], mille suhtes tal kujunes välja sõltuvus. [[1920]]. aasta märtsis pöördus ta Prantsusmaalt sõjavangist Saksamaale tagasi ja lõpetas vahepeal pooleli jäänud ülikooliõpingud. Ta asus tööle [[Leverkusen]]is firmas [[IG Farben]]. [[Ruhr]]i piirkonna okupeerimine Prantsusmaa ja [[Belgia]] poolt [[1923]]. aastal vihastas Ley väga välja ja temast sai ultranatsionalist. [[1924]]. aastal astus ta [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistlikkusse Saksa Töölisparteisse]]. [[1925]]. aastal sai temast Lõuna-Reinimaa gaulaiter. [[1928]]. aastal sai ta Köln-Aacheni gau partei organisatsioonijuhiks ja ta valiti Preisi Maapäeva liikmeks.
 
[[8. detsember|8. detsembril]] [[1932]] nimetas [[Adolf Hitler|Hitler]] ta Natsionaalsotsialistiku Saksa Töölispartei [[riigiorganisatsioonijuht|riigiorganisatsioonijuhiks]]. [[1933]]. aasta mais sai Ley Saksa Töörinde juhiks. Tema juhtimisel kujunes Saksa Töörinne [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] suurimaks massiorganisatsiooniks ([[1942]]. aasta detsembris 25 miljonit liiget).
 
[[16. mai]]l [[1945]] langes Ley [[Baier]]is [[Austria]] piiri lähedal [[Schleching]]is Ameerika sõjaväelaste kätte vangi. Ta anti [[Nürnbergi protsess]]il sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes süüdistatuna kohtu alla. Vangistuses olles lõpetas elu enesetapuga.