[[Pilt:Robert von Tolli epitaaf 1521.jpg|pisi|Robert von Tolli vappepitaaf [[Tallinna Toomkirik]]us]]
Parun '''Herman Robert von Toll''' ([[23. jaanuar]][[1802]] – [[7. detsember]][[1876]]) oli EestiEestimaa baltisaksaaadlik, ajaloolane, ning sõjaväelane [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] armees.
Herman Robert von Toll astus [[1816]]. aastal [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväeteenistusse, osales traguniohvitserina[[tragun]]iohvitserina [[Vene-Türgi sõda (1828–1829)|Vene-Türgi sõjas]] ([[1828]]–[[1829]]) ja Poola [[1831]]. aasta [[Novembriülestõus]]u mahasurumisel, sai viimases raskelt haavata ning läks [[1852]]. aastal erru kolonelipolkovniku auastmes.
[[1841]]. aastal päris R.Robert von Toll [[Kukruse mõis]]a (saksa keeles Kuckers) [[Virumaa]]l. Ta kasvatas sealset ulatuslikku Baltimaade ajalooürikute, müntide ja pitsatite kogu. Tema kogud avaldati väljaandes "Est- und livländische brieflade". Esimese ([[1856]]) ja teise köite ([[1861]], [[1864]]), mis katsid Poola ja [[Rootsi aeg]]a [[1561]]–[[1597]]1561–1597, koostas von Toll koos [[Friedrich Georg von Bunge]] ja [[Eduard Pabsti]]ga, kolmanda köite ([[1879]], [[kronoloogia]]d) toimetas [[Philipp Schwartz]] ja neljanda köite ([[1887]], [[pitsat]]id ja [[münt|mündid]]) [[Johan Sachssendahl]].
1860. aastal uuris von Toll ajaloolase [[Carl Schirren]]i eeskujul [[Rootsi Riigiarhiiv]]i, kust leidis osa [[Liivimaa ordu]] väärtuslikust arhiivist, mis andis talle tööks rikkalikult materjali.
==Isiklikku==
Herman Robert von Toll oli polaaruurija [[Eduard von Toll]]i onu.
Herman Robert von TollTa oli abielus [[Albu mõis]]a pärijanna Marie Irene von [[Igelström]]iga
