Vallakohus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
IFrank (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
P Valikulised grammatikaparandused.
1. rida:
'''Vallakohus''' (''Gemeindegericht'') oli madalama astme talurahvakohus [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Eestimaa kubermang]]us ja [[Liivimaa kubermang]]us ning hiljem [[Eestkosteasutus|eestkoste]]- ja [[hoolekandeasutus]] Eesti Vabariigis.
 
Esimesed vallakohtud loodi [[18. sajand]]i lõpul [[valgustusajastu]]st mõjutatud [[Baltisakslased|baltisaksa]] aadlike poolt. Tõenäoliselt kõigeasutas esimese vallakohtu asutas [[1750]]. aastal krahv [[Carl Johann Mellin]] [[Tuhala mõis]]as. Hiljem loodi vallakohtuid eraalgatuslikult veel mitmes mõisas. Toonane vallakohus koosnes mõisniku poolt kinnitatud talupoegadest kohtunikest, kes lahendasid väiksemaid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi.
 
Ametlikuks institutsiooniks muutus talurahvakohus [[1802]]. ja [[1804]]. aasta [[Eestimaa talurahvaseadused|talurahvaregulatiividega]]. Siis kohustati mõisnikke vallakohustvallakohut looma igas [[mõis]]as. Mõisnik kinnitas eesistuja ningja 2-42–4 kaasistujat.
 
Vallakohtu ülesandeks tehti järelvalvejärelevalve talupoegade tegevuse üle: et nad õigeaegselt koormised mõisnikule maksaksid, korralikult talu peaks ja omavahel ei tülitseks. Vallakohtu ülesandeks oli lisaks talupoegade omavaheliste tülide lahendamisele ka talumajapidamiste reguleerimine: vallakohusvallakohtu kohustuste hulka kuulus jälgimine, et teatud suurusega taludes oleks ettenähtud arv inimesi, et talukoha peremeheta jäämise korral säiliks talu varandus, et [[vabadik]]ud suunataks maaharimisele, pandaks [[sulane|sulaseks]] või rakendataks mõisatööl. Vallakohtu kohustuste hulka kuulus [[vaeslaps|vaeslaste]] vanematelt päritud vara hoolekanne ja [[eestkostja]]te määramine, [[nekrut]]ite valik, järelvalvejärelevalve [[kümnis]]e ja kohtumaksude laekumise, [[magasiait|magasiaida]] ja [[vallalaegas|vallalaeka]] üle.
 
Vallakohus lahendas [[talupoeg]]ade omavahelisi nõudmisinõudeid ja vaidlusi (varanduse-, [[pärandus]]e-, võlaasjad) ning mõistis kohut talupoegade väiksemates süüasjades.
 
[[Eestimaa kubermang]]us ei saanud vallakohtu otsuseid edasi kaevata, [[Liivimaa kubermang]]us aga oli see võimalus üle 5 rubla väärtusega [[hagi]]de puhul, siis asus küsimust arutama [[kihelkonnakohus]]. Eestimaal kaotati vallakohus [[1816]]. aastal, Liivimaal eksisteeris ta aga ka pärast [[pärisorjus]]e kaotamist [[1819]]. aastal.
 
[[1866]]. aasta vallareformiga taastati Eestimaal ka vallakohus. Selle funktsioonid jäid sarnaseksvarasema eelnevaaja ajagaomadega sarnaseks, ainult et nüüd vabanes see koos vallaomavalitsusega mõisniku eestkoste alt. JärgnevaltEdaspidi võis nii Eesti- kui ka Liivimaal vallakohtu otsuseid apelleerida kihelkonnakohtusse, alates [[1889]]. aastast [[ülemtalurahvakohus|ülemtalurahvakohtusse]].
 
[[1918]]. aastal kaotas [[Saksa okupatsioon]]ivõim vallakohtud, kuid [[1919]]. aastal taastati need Eestis [[eestkosteasutus|eestkoste-]] ja [[hoolekandeasutus]]tena valla juures. Vallakohtud tegutsesid kuni [[1940]]. aastani, mil Nõukogude võim need lõplikult sulges.