Erinevus lehekülje "B3-vitamiin" redaktsioonide vahel

P
Valikulised grammatikaparandused.
P (Valikulised grammatikaparandused.)
 
[[Pilt:Niacinstr.png|right|thumb|Niatsiini struktuurvalem]]
'''B<sub>3</sub>-vitamiin''' ehk '''niatsiin''' on [[ravimi geneeriline nimetus|geneeriline nimetus]] vitamiinse aktiivsusega '''nikotiinhappe''' ja '''nikotiinamiidi''' kohta.<ref>Litwack 2008:808</ref>B<sub>3</sub>-vitamiinid on ka erineva struktuuriga orgaanilised [[biomolekul]]id ja eksogeensed [[mikrotoitaine]]d kui ka endogeensed metaboliidid ja keemilised ühendid mis evivad B<sub>3</sub>-vitamiinilaadset toimet. B<sub>3</sub>-vitamiin loetakse [[B-rühma vitamiinid|B-rühma]] [[vitamiinid]]e rühma ja ta on mikrokogustes igapäevaselt vajalik valdava enamiku [[organism]]ide mitmete bioloogiliste ja füsioloogiliste protsesside normaalseks toimiseks. B<sub>3</sub>-vitamiinid on ka tunnustatud [[söödalisandid]] ning [[ravimpreparaat|ravimpreparaadid]]. B<sub>3</sub>-vitamiini täielik puudumine (ka [[bioaktiivsus]]e minetanuna) toidus või kestev defitsiit võib organismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades haiguslikke seisundeid. Paljude organismide mikrofloora sünteesib teatud koguses B<sub>3</sub>-vitamiini, kuid peetakse siiski oluliseks selle saamist ka toiduga.<ref>ORLANDO OLCESE, P. B. PEARSON ja PATRICIA SPARKS, [http://jn.nutrition.org/content/39/1/93.full.pdf INTESTINAL SYNTHESIS OF NIACIN AND THE METABOLIC INTERRELATIONSHIP OF TEYPTOPHAN AND NIACIN IN THE RABBIT''] , 1949, Veebiversioon (vaadatud 10.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
 
==Nomenklatuur ja süstemaatika==
 
=== Vananenud terminid ===
*''Antipellagra vitamiin'', ''PP vitamiin'', ''antipellagra faktor''.
 
Nikotiinamiid on [[koensüüm]]ide [[nikotiinamiidadeniindinukleotiid|NAD]] ja [[Nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat|NADP]] reaktiivseks osaks (bioaktiivsuse realiseerimiseks).
===Inimene===
==Saamine==
Toidus on mõlemad [[püridiin]]i [[derivaat|derivaadid]]<ref>Fox,McSweeney 1998:279</ref> [[koensüümid]]ena. Need [[hüdrolüüs]]itakse [[seedekulgla]]s. Vabaneb nikotiinhape/nikotiinamiid, aga ka toidus olev vähene vaba niatsiin,; misneed imenduvad maost ja peensoolest põhiliselt lihtsa [[difusioon]]i teel.
 
Imendunud niatsiin viiakse verega kudedesse, samuti salvestub seda vähesel määral maksas. Koerakkudes kasutatakse nikotiinhape ja -amiid NAD ja NADP sünteesiks.
Kestev defitsiit tekitab [[pellagra]], mida iseloomustab [[dermatiit]], [[diarröa]] ja [[dementsus]] (nõdrameelsus).
----
Tema funktisonaalsetfunktsionaalset taset hinnatakse [[erütrotsüüt]]ide NAD sisalduse määramise kaudu.
 
==Manustamine==
Manustamine võib olla ravi ühe komponendina efektiivne alkoholismi, stressi, dermatiidi, akne, peavalude, neuriitide, diabeedi jt haiguste korral.
 
Toksilisust normaalsel tarbimisel pole. Päevane ohutu totaalkogusüldkogus '''korduval''' manustamisel nikotiinhappel 100 mg, nikotiinamiidil 250mg250 mg; '''ühekordsel''' manustamisel vastavalt 150mg150 mg ja 400mg400 mg.
 
Niatsiini väga suuri annuseid on kasutatud [[hüperlipoproteineemia]]te ravis.
 
==Kassid==
[[Kass]]ide seede-elundkondseedeelundkonnal ei omaole biovõimekust [[aminohape|aminohappe]] [[trüptofaan]]i [[biomuundus]]eks niatsiiniks.<ref>''[http://maxshouse.com/feline_nutrition.htm Feline Nutrition''] Max's House Animal Rescue Veebiversioon (vaadatud 09.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
 
==Avastamine==
Avastati seoses [[koer]]tel tekkinud ''musta-keele'' haigusega, mille põhjuseks peeti niatsiini defitsiitiniatsiinidefitsiiti.<ref>Litwack 2008:814</ref>
*[[1867]]. aastal valmistas saksa keemik C.Huber [[nikotiin]]i töötlemise tulemusel aine, keemilise valemiga C<sub>6</sub>H<sub>5</sub>NO<sub>2</sub>(nikotiinhape).<ref>David R. Dalton, "Foundations of Organic Chemistry: Unity and Diversity of Structures, Pathways, and Reactions", Wiley; 1 ed, 2011, ISBN 978-0470479087, [http://books.google.ee/books?id=2rxFRgp57_0C&pg=PA1264&dq=C.Huber+and+nicotinic+acid&hl=et&sa=X&ei=DK8LUu-3OozCswbMq4GADA&ved=0CEIQ6AEwAzgK#v=onepage&q=C.Huber%20and%20nicotinic%20acid&f=false Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 14.06.2013)]</ref>
<ref>C. Huber, "Vorläufige Mittheilung", Berichte der deutschen chemischen Gesellschaft, Volume 3, Issue 2, page 849, Juli–Dezember [[1870]].</ref>
* [[1873]]. aastal uuris [[Hugo Weidel]] nikotiini. Teda loetakse niatsiini esmakirjeldajaks.<ref>[http://www.news-medical.net/health/Niacin-History.aspx]</ref>
* [[Kazimierz Funk]] arvas enda poolt [[riisklii|riisiklii]]dest keemiliselt sünteesitud ained, milledemille esinemist looduslikes toitainetes olid esimesena tõestanud [[Suzuki]],U., [[Shimamura]],U. ja [[Odake]], S. (samuti riisikliidest), orgaanilise päritoluga [[amiinid]]e klassi kuuluvateks aineteks, arvatavasti nikotiinhapeteks (ingl k ''m-Pyridin-karbonsäure'').<ref>Funk, lk 6,35, 1914</ref>
* [[1937]]. aastal avastas [[Conrad Arnold Elvehjem]] [[biomolekul]]i, mis hiljem nimetati niatsiiniks.
 
 
== Kasutatud publikatsioonid ja veebiversioonid ==
*[[Casimir Funk]], ''[http://archive.org/details/dievitamineihreb00funk Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem'']. [[Wiesbaden: J.F. Bergmann]], ([[1914]]). Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) <small> (saksa keeles)</small>''
*[[Patrick F. Fox]], [[Paul L. H. McSweeney]], ''[http://books.google.ee/books?id=6Q8mX8DsDe4C&pg=PA279&dq=niacin+as+photographic+chemical&hl=et&sa=X&ei=zZesUaK4F67a0QWiyICwDg&ved=0CDMQ6AEwAQ#v=onepage&q=niacin%20as%20photographic%20chemical&f=false Dairy Chemistry and Biochemistry''], Thomson Science, 1998, ISBN 0-412-72000-0. Google'i raamat (vaadatud 03.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>
*[[Gerald Litwack]], ''[http://books.google.ee/books?id=Jre-MFhH8V0C&pg=PA818&lpg=PA818&dq=molecularity+of+vitamins&source=bl&ots=lGLB4niYsT&sig=LzkJO5SPgJccFtVP1t-ogp_mB2s&hl=et&sa=X&ei=wZ-hUbPYGJKa0AXk4ICoAg&ved=0CGkQ6AEwCA#v=onepage&q=molecularity%20of%20vitamins&f=false Human Biochemistry and Disease''], Academic Press, 1 ed, 2008, Elsevier, ISBN 978-0-12-452815-4 Google'i raamat (vaadatud 03.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>
*[http://www.news-medical.net/health/Niacin-History.aspx sissekanne saidil http://www.news-medical.net/ (vaadatud (03.06.2013)]
 
== Lisalugemist ==