Ava peamenüü

Muudatused

P
Valikulised grammatikaparandused.
{{Sisukord paremale}}
===Kronoloogia===
*[[1915]]. aastal hõivasid Saksa keisririigi väed [[Ruhnu]] saare [[Riia laht|Riia lahes]];
*1917. aasta [[29. september|29. septembril]] ([[vkj]]) [[1917]] algas Saksa keisririigi vägede [[Operatsioon Albion]] [[Lääne-Eesti saarestik|Lääne-Eesti saarte]] vallutamiseks;
*1917. aasta 20. oktoobriks 1917 vallutasid Saksa keisririigi väed [[Hiiumaa]];
*1918. aasta [[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa keisririigi väed [[Mandri-Eesti]]sse [[Virtsu]]s;
*1918. aasta [[24. veebruar]]il 1918 jõudsid Saksa keisririigi väeosad Tartusse ja [[Pärnusse]];
*1918. aasta [[25. veebruar]]il 1918 Viljandisse, TallinnasseTallinna, 26. veebruaril Paidesse;
*1918. aasta [[4. märts]]iks 1918 Narva.
*
==Ajutine BrestBresti-Litovski vaherahu==
Keiserliku Saksamaa ja [[Nõukogude Venemaa]] suhetest sündis [[27. august]]il [[1918]] [[Berliin]]is [[Brest-Litovski rahu|Bresti-Litovski rahu]] lisaleping, mis käsitles ka Eesti rahvusvahelist seisundit. 3. märtsil 1918 sõlmitud Bresti rahulepingu kohaselt oli Saksamaa ja Venemaa piir Baltikumis jäänud selliseks, nagu ta veebruaris paika oli pandud: saared Saksamaale, mandriosa Venemaale. Saksamaa okupeeris Põhja-Läti ja Eesti mandriosa esialgu juriidiliselt korra taastamise ettekäändel ja eesmärgil. 27. augustil 1918. aastal Saksa-Vene läbirääkimiste käigus tehti Bresti rahulepingu lisaleping, mille tulemusena Venemaa loobus oma ülemvõimust nii Eesti–Eesti- kui ka Liivimaal.
 
== Saarte okupeerimine ==
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1977-101-42, Beladen eines Landungsbootes.jpg|thumb|]]
 
Septembris 1917. aasta septembris otsustas Saksa väejuhatus vallutada Lääne-Eesti saared.
 
[[29. september|29. septembril]] [[1917]] algas Saksa vägede [[dessant|dessandiga]] [[Tagalaht|Tagalahes]]. Operatsiooni koodnimetusekskoodnimeks sai [[Operatsioon Albion|Albion]]. Dessandis osalemiseks koondati Liibavisse ([[Liepāja]]sse) umbes 25 000 meest, 5 0005000 hobust, 1 4001400 vankrit, 150 kuulipildujat, 54 suurtükki, 12 mortiiri, 100 lennukit ja dirižaablit, varustust 30 päevaks. See oli Saksa suurim dessantoperatsioon I maailmasõjas. Maakonnanõukogu ja -valitsus aeti laiali, kantseleiruumidesse asus sõjavägi. Oli alanud 14 kuud kestnud saksa okupatsioon.
 
{{Vaata|Balti Hertsogiriik}}
== Mandri-Eesti okupeerimine ja okupatsioon ==
{{Vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas#Sõjategevus Mandri-Eestis}}
[[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa väed, mis juba mõnda aega Eesti saari enda käes hoidsid, Virtsus. Sellega oli invasioon Mandri-Eestisse alanud.<ref>[http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 Vastsündinud vabariik sakste kanna all]</ref> [[25. veebruar]]il jõudsid saksa väed - [[8. armee (Saksa Keisririik)|8. armee]] TallinnasseTallinna ningja [[4. märts]]iks [[Narva]].
 
Saksa okupatsioon kestis 1918.a. veebruarist novembrini. Taastati Vene revolutsiooni eelsed seadused, Eesti Ajutist Valitsust ei tunnustatud, saadeti laiali [[Eesti rahvusväeosad]], osa baltisakslaste poolt moodustatava Balti hertsogiriigi vastaseid riigitegelasi ning endiseid [[Vene keisririik|Vene keisririigi ]] <nowiki/>sõjaväelasi vangistati. Majandus allutati Saksamaa sõjalistele vajadustele. [[Kultuuripoliitika]] eesmärgiks sai eestlaste [[saksastamine]]. Eestis ja Lätis oli baltisakslastel kava moodustada seniste [[baltisakslased|baltisakslaste]] ühiskondlikku ja majanduslikku eelisseisundit säilitava [[Balti hertsogiriik]].
===Okupatsioonivõimud===
Eesti ala kuulus [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] poolt okupeeritud piirkondadest [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] alade valitsemiseks moodustatud [[Ober Ost]]i haldusalasse ning Saksa vägede juhatuse poolt määrati vana haldusjaotuse kohaselt Eestimaad valitsema:
==== Tallinn ====
Peale linna vallutamist ilmusid saksa sõjaväed Tallinna liha külmutamise ruumidesse ja võtsid ruumid oma alla. Ülevõtmise juures viidi umbes 200 puuda linna päralt olevat sealiha ära. Samuti oli Saksa sõjavägi linnalt ära võtnud piimameierei ja 600 [[puud]]a linna heinu. Sakslased olid kinni pannud ka trükikojad, mistõttu oli võimatu trükkida [[leivakaart]]e.
Nende eluliste probleemide kõrval tundub teisejärgulisena venekeelsete tänava- ja linnaasutuste siltide kiirkorras vahetamine eesti- ja saksakeelsete siltide vastu. Linnavalitsus otsustas, et emaileeritud uulitsanimelaudasid tuleb niiviisi puhastada, et ühes eestikeelsete nimetusteganimedega ka saksakeelsed jälle välja paistaksid ning venekeelsed nimetusednimed on vaja sinise värviga kinni katta. <ref>[http://pealinn.tallinn.ee/index.php?action=news&nid=1718&lang=1 Tallinn ja 24. veebruar 1918. " Tallinna linnavalitsuse 28. veebruari istungi protokoll]</ref>.
 
Saksa väejuhatus, kelle eesotsas seisis Põhjaarmee juhataja kindralleitnant Adolf von Seckendorff, ei tunnustanud mingit Eesti valitsust. Kindrali jutule läinud [[Konstantin Päts]], [[Jüri Vilms]] ja [[Jaan Poska]], kuid paaritunnine nõupidamine eestlaste esindajate ja Saksa kindrali vahel ei andnud mingeid tulemusi.
[[1918]]4. aasta [[märts|4. märtsmärtsil ]][[1918]]il võtsid sakslased [[Voldemar Vöölmann]]ilt [[Tallinna Linnavalitsus|linna juhtimise]] üle. Uue okupatsiooni aegne linnavalitsus toimis kuni novembrini 1918. aasta novembrini.
==== Tartu ====
Okupatsioonivõimud panid Saksa [[Põhjakorpus]]e komandöri vabahärra kindral [[Adolf von Seckendorff]]i juhatusel kohe maksma karmi korra. Igasugused koosolekud ja meeleavaldused keelati. Tartus lasid okupandid linnarahva hirmutuseks maha [[Soola tänav]]alt juhuslikult kätte saadud põgenevate kommunistliku Läti 7. Bauska polgu soldatite salga ning uputasid laibad Emajõe jääaukudesse. Ajalehed suleti või allutati nii rangele [[tsensuur]]ile, mis ületas isegi omaaegse karmi tsaaritsensuuri, kohustades lehti avaldama Saksameelseid juhtkirju toimetuse enda seisukohtade pähe. Ametlikuks asjaajamiskeeleks kehtestati [[saksa keel]] ning valla- ja linna[[ametnik]]ud pidid Saksa võimudele [[ustavus]]t vanduma. Neis linnades, kus linnavõim oli varem olnud eestlaste käes, saadeti omavalitsus lihtsalt laiali.
 
=== Okupatsioonivõimude repressiivtegevus ===
Oma tegevuses Eestis toetusid okupatsioonivõimud Eestis senini suurt mõjuvõimu omanud baltisakslastele, kelle huvides toimustoimusid ka arveteõiendamised 1917. aastal [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]]ga, kelle juhtimisel algas baltisakslastele kuulunud suurmaaomandite [[natsionaliseerimine]] ja maatameestele jaotamine.
 
AntudSelle tegevuse eest hukati:
* [[1. märts]]il 1918. aastal [[Orina mõis]]as saksa sõjaväele vastupanu osutanud [[Eesti punakaart|punakaardi]] juht ja [[Järva-Jaani]] parteikomitee esimees J. Pallok janing 9 mõisatöölist,;
* märtsis 1918 Paides, Järva maakonna [[Täitevkomitee]] esimees J. Järvekülg ja 8 "külaaktivisti",;
* Võrus, Võru maakonna Täitevkomiteetäitevkomitee esimees ja Võru Sõjalis-Revolutsioonilise Komitee esimees [[Ernst Leegen]]<ref>[http://www.e-kultuur.ee/feedback?recordId=oai:muis.ee:1091949 Leegen, Ernst Võru Sõjalis-Revolutsioonilise Komitee esimees.]</ref>, [[revolutsiooniline tribunal|revolutsioonilise tribunali]] liige O. Leegen ja TK liikmed A. Seeder ja K. Kalmus.;
* Jõhvis, Iisaku valla täitevkomitee esimees P. Peep,;
* samuti hukati inimesi Räpinas, Rakveres, Tapal.{{lisa viide}}
 
SamutiMittesobivate isikute kinnipidamiseks moodustasid okupatsioonivõimud vangilaagrid mittesobivate isikute kinnipidamiseks – [[koonduslaager|koonduslaagrid]] [[Naissaar]]el, kus oli novembris [[1918]] oli 300 kinnipeetavat, ja samuti ka [[Pääsküla]]s.
 
 
Eestlased avaldasid okupatsioonile passiivset vastupanu. Välisdelegatsioonil õnnestus saavutada Eesti omariikluse tunnustamine de facto Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt. Saksa okupatsioon lõppes seoses keisrivõimu kukutamisega Saksamaal novembris 1918.
 
11.–14. novembril 1918. aastal andsid Saksamaa esindajad Riias kõrgema poliitiline võimu Balti riikides formaalselt üle rahvuslike valitsuste kätte, kuid saksa vägede kohalolek jätkus veel mõnda aega. [[19. november|19. novemb]]ril [[1918]] tunnustas Saksamaa volinik Baltimaadel [[August Winnig]] Eesti iseseisvust de facto kuni rahukonverentsini. Mingit muud jõudu idast Baltikumi tungida ähvardava Punaarmee peatamiseks veel polnud. Eesti rahvuslikud väeosad tuli alles reorganiseerida.
 
Saksa väed hakkasid taganema Narvast [[28. november]] ning Nõukogude Venemaa Punaarmee alustas pealetungi ja vallutas Narva ning [[29. november]] kuulutati välja Narvas [[Eesti Töörahva Kommuun]].
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=|nimi=Saksa okupatsioon Eestis|aeg=1917–1918|järgnev=[[Eesti Vabariik]] (1918–1940)<br> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)]]}}