Balti kubermangud: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
43. rida:
|[[Kuramaa kubermang]] || 23977 || 672 634
|}
Need olid [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] alad, kus kehtis nn [[Balti erikord]], mis määras [[baltisakslased|baltisakslastest]] aadlike, [[saksa keel]]e ja [[luterlus|luteri usu]] juhtpositsiooni, tehes need alad ülejäänud Venemaa aladest väga erinevaks. Erinevuse aluseks oli ajaloolise järjepidevuse alusel välja kujunenud kohalik omavalitsus. Kohalikust kõrgklassist (baltisaksa aadlikest ja [[aadlimatrikkel|aadlimatrikklisse]] kantud isikutest) koosnevad [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa]] ja [[Liivimaa rüütelkond]] valisid
Maapäevade vaheajal juhendas esinduskogu maamarssal koos valitud [[aadlikomitee]]ga (Eestimaal) talle alluva aadlikantseleiga ja [[aadlikonvent|aadlikonvendiga]] seda juhatava (vahetuva) maahärraga (Liivimaal), kelle ülesandeks oli esindada asekubernerina rüütelkonna huve keskvõimu juures. Nende täitevorganite otsused kinnitati Maapäeval ning kubermangudes reaalset võimu omavad mõisnikud ja aadlikud võtsid need täitmiseks. Autonioomia oli nii ulatuslik, et vastuvõetud otsuseid ei vajanud keisri poolt määratud kubermangude kuberneride kinnitamist ja heakskiitu.
| |||