'''Võimude lahusus''' on [[seadusandlik võim|seadusandliku]], [[täidesaatev võim|täidesaatva-]] ja [[kohtuvõim]]u lahus hoidmise põhimõte.
Võimude lahususe idee elemente sisaldusoli juba antiikaja [[Vana-Kreeka]]antiikajal. Uusajal käsitles seda ideed esimesena põhjalikumalt inglise filosoof [[John Locke]], kes väitis, et seadusandlik võim tuleks jaotada [[kuningas|kuninga]] ja [[parlament|parlamendi]] vahel. Moodsa vormi andis võimude lahususe põhimõttele [[Charles de Montesquieu]] oma teoses "Seaduste vaimust" (pr. k ''De l'esprit des lois''), pidades vajalikuks riigivõimu kolmikjaotust seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. Esimest korda realiseeriti võimude lahususe põhimõte praktikas Ameerika Ühendriikide 1787. aasta konstitutsioonis (''system of checks and balances'').
