Redaktsioon: 10. juuli 2014, kell 19:30 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust P HC: -Kategooria:Anatoomia; -Kategooria:Veeniõpetus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. juuli 2014, kell 19:46 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust P Valikulised grammatikaparandused. Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Veenideks ''' ehk '''tõmbsoonteks''' ([[ladina keel\|ladina]] ains ''vena'', mitm ''venae'') nimetatakse peamiselt paljudel [[selgroogsed\|selgroogsetel]] loomadel [[tsirkulatsioonisüsteem]]i kuuluvaid õhukese seinaga mahtuvus[[veresoon]]i, mida mööda juhitakse [[venoosne veri\|verd]] [[süda]]me suunas. Veenid moodustavad omavahel arvukalt [[veenipõimik]]uid. Veenide areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. 5. rida: ==Veenide sein== Veenid on õhemate seintega kui [[arter]]id ja kulgevad enamasti paralleelselt samanimeliste arteritega<ref>[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 149, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref>, kuid nende arv on umbes 2kaks korda suurem. Suuremate veenide sein koosneb kolmest kihist: väliskihist ehk adventiitiast, keskkihist ehk meediast ja sisekihist ehk intimast. 13. rida: === Veenide toonus === Veenide sein sisaldab silelihasrakke, ~~millede~~mille toonusest (veenitoonus) sõltuvad nii veenide kui ka neis ringleva vere maht.<ref>Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 220, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.</ref> [[Veenitoonus]]t reguleerib [[autonoomne närvisüsteem]]. 27. rida: [[Väratiringe]]s (näit [[maks]]as ja [[ajuripats]]is) jagunevad veenid elundis [[kapillaar]]ideks, millest moodustuvad taas suuremad sooned. Kõik vererakud ei liigu arteritest veenidesse, kuna kudedes on hulgaliselt otseteid, ~~millede~~mille kaudu nad kapillaaridesse liiguvad. Väiksemaid veene nimetatakse [[veenul]]iteks. Sealt kulgeb veri suurematesse veenidesse. Kõige suuremad veenid on kaks [[õõnesveen]]i, mille kaudu imetajatel jõuab veri südame [[parem koda\|paremasse kotta]]. 38. rida: ===Patoloogia=== Inimestel seostatakse veenidega ~~mitmeid~~näiteks selliseid haiguslikke seisundeid nagu [[krooniline veenipuudulikkus]], [[süvaveenitromboos]], [[veenikivi]], [[veenikõvastumus]], [[veenitromboos]], [[veenikitsenemus]], [[veenipõletik]], [[hemorroid]]id. ==Ajaloolist== 44. rida: [[Vana-Kreeka]] [[arst]]id [[Hippokrates]] [[Kos]]ilt ja [[Galenos]] uskusid, et kardiovaskulaarsüsteem koosneb kahest eraldiseisvast soontevõrgustikust: arteritest ja veenidest. Kuni Harvey ajani (ja tegelikult veel mõni aeg hiljemgi) valitses seisukoht, et arteriaalne ja venoosne veri on kaks erinevat [[kehavedelik\|vedelikku]]. Vereks peeti ainult venoosset verd ~~ning~~ja arvati, et maks toodab seda<ref>Plinio Prioreschi, [http://books.google.ee/books?id=H3ZaIYAaOSQC&pg=PA403&dq=history+of+circulation+system&hl=et&sa=X&ei=GbCeU66aEqSM7AaH5YHQAw&ved=0CEcQ6AEwBg#v=onepage&q=history%20of%20circulation%20system&f=false A History of Medicine: Roman medicine], lk 404, Horatius Press, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 16.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> pidevalt juurde ning veenid kannavad ta lihastesse ja kudedesse laiali, mis ~~see~~ selle vere siis omakorda "ära tarbivad". Arteriaalseses veres nähti "elujõu" kandjat kopsudest läbi südame kudedesse. Selline oli ka Galenose seisukoht. 1628. aastal avaldas [[William Harvey]] raamatu ''"[https://archive.org/stream/onmotionheartan00harvgoog#page/n6/mode/2up On the Motion of the Heart and Blood in Animals.]"'', milles püüdis kirjeldada arterite ja veenide ühendusteid [[kopsud]]ega ja perifeersete [[kude]]dega ja ka seda, et veri ringleb.<ref>Aird WC., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/21781247 Discovery of the cardiovascular system: from Galen to William Harvey.Lühikokkuvõte.], J Thromb Haemost. 2011 Jul;9 Suppl 1:118-29. doi: 10.1111/j.1538-7836.2011.04312.x., veebiversioon (vaadatud 16.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>

Veen: erinevus redaktsioonide vahel