Erinevus lehekülje "Austria koolkond" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
[[Ludwig von Mises]]e kriitika baseerub aga omandiõigusel, mis võimaldab indiviididel toimida ja käituda ratsionaalselt. Täpsemalt rääkides väitis ta juba [[1920]]. aastal avaldatud kirjutises ("Economic Calculation in the Socialist Commonwealth"), et [[sotsialism]] on teoreetiliselt teostamatu kuna olukorras, kus riik on samaaegselt nii tootmissisendite pakkuja kui ka tarbija, ei väljenda hinnad ressursside piiratust. Kuna aga ratsionaalse majandusliku kalkulatsiooni asemel saab antud tingimustes kasutada vaid poliitilisi eelistusi, siis ei saa von Mises’e arvates rääkida ratsionaalsest majandustegevusest sotsialismi tingimustes.
 
[[Friedrich von Hayek]] on seevastu öelnud, et isegi, kui [[sotsialism]] oleks teoreetiliselt võimalik, ei oleks seda võimalik praktiliste probleemide lahendamatuse tõttu rakendada. Selle väite selgitamiseks tõi ta esile teadmiste probleemi, mis lihtsustatult väljendatuna väidab, et kesksed planeerijad ei oma kunagi täiuslikku informatsiooni, mismida oleks vaja tsentraalse planeerimise läbiviimiseks. Essees nimega "Teadmiste kasutamine ühiskonnas" väidab von Hayek, et teadmised ([[informatsioon]]) on ühiskonnas küll olemas, kuid jaotatud kõigi ühiskonna liikmete vahel nii, et neist igaühel on teiste ees eelis mingi spetsiifilise teadmise osas antud ajas ja ruumis. Ainus võimalus sellest laialipillutatud informatsiooni hulgast kasu saada on von Hayeki arvates detsentraliseeritud majandussüsteemi ehk [[turumajandus]]e kasutuselevõtt.
 
Oma teisesTeises essees nimega "Konkurents kui võti avastusteni" väidab von Hayek lisaks, et me vajame [[Konkurents (majandus)|konkurentsi]], kuna see on ainus viis, mis võimaldab meil vastuseid saada küsimusele, kes on muutunud majandustingimustes kõige leidlikum, suudab toota madalaimate kuludega ning tarbijat enim oma toodete ja teenustega rahuldada.
 
Ludwig von Mises’e kriitikat sotsialistliku majandussüsteemi aadressil ja Friedrich von Hayeki ideid teadmiste rollist ühiskonnas on edasi arendanud [[Israel Kirzner]], kes on tuntuks saanud, kui Austria koolkonna esindaja, kes on erilist tähelepanu pööranud ebakindlusele ja ettevõtja rollile ühiskonnas. Nimelt väidab Kirzner, et odavaim tootmisviis ja tarbijate vajadused ei ole majanduses ette antud, vaid ettevõtja on sunnitud neid aina uuesti ja uuesti leidma ja leiutama. Seega ei ole ettevõtja Austria koolkonna arvates mitte mittetöise tulu saaja, vaid leiutaja ja riskija, kes kasumi teenimise eesmärgil püüab leida soodsamaid lahendusi või rahuldamata vajadusi. Ta on ühiskonnale vajalik, kuna ta võtab ebakindlas olukorras riski.
119 249

muudatust